Puitmaja hoiab sooja ja säästab tervist

Peeter Lossmann 02. aprill 2009, 00:00

Palkmaja peetakse väga heaks ja looduslikuks ning kiidetakse kõvasti.

Kas aga saab puitkarkassmaja nimetada puitmajaks? Ühelt poolt on tegemist puitkonstruktsiooniga ja puitfassaadiga. Teisalt soojustades seda mineraalvillaga ei ole enam tegemist puitmajaga ega ka puitmaja omadustega. Kui aga kasutada soojustuseks moodsaid puidust soojustusmatte, puidust puistevilla või nagu meie esivanemad saepuru, siis saaksime nimetada puitkarkassmaja puitmajaks. Praegusel majaehitajal on võimalus valida väga paljude soojustusmaterjalide vahel, sealjuures eriti erinevad nad keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Paraku rikuvad viimasel ajal puitmajade head mainet ehitamisel tehtud valed ja lahendused. Moodsad tehnoloogiad võimaldavad puidust ehitusmaterjale kasutada eri otstarbeks, ka soojustamiseks.

Puit ja puidust ehitusmaterjalid peavad omama FSC (Forest Stewardship Council) ja ehitusbioloogilist sertifikaati. FSC kinnitab keskkonnasõbralikku raiet, sellega aitame loodust säästa! Ehitusbioloogiline sertifikaat kinnitab toote inimesesõbralikkust nii ehitaja kui ka hilisema elaniku jaoks.

Töötlemata puitu ei ole vaja kontrollida, kuid ümbertöödeldud puittootel peab olema kinnitus, et see on ohutu inimese tervisele.

Puittooteid töödeldakse keemiliste ainetega, millest üks ja kõige ohtlikum on formaldehüüd.

Soojapidavuselt on puidukiust isolatsioonimaterjalid konkurentsivõimelised tuntud mineraalvilladega. Peale soojapidavuse on olulised materjali soojamahtuvus ja temperatuurijuhtivustegur.

Soojamahtuvus iseloomustab stabiilse sisetemperatuuri ja sisevooderdise pinna temperatuuri hoidmist. Madala soojamahtuvusega materjalide pinnatemperatuur on tunduvalt madalam kui sisemine õhutemperatuur. Talvel pärast akna avamist normaalse õhutemperatuuri taastamiseks ei ole vajalik ainult küte, vaid ka seinamaterjalidesse salvestatud soojus. Kui konstruktsiooni soojamahtuvus on madal, jääb põhikoormus ainult küttesüsteemile. Madala soojamahtuvusega materjalide madala pinna temperatuuri pärast tekib ka hallitus sisevoodri pinnale, sest jahedale pinnale ladestunud niiskus ei ole suuteline aurustuma.

Temperatuurijuhtivustegur näitab temperatuuri liikumise kiirust materjalis. See tegur näitab isolatsioonimaterjali tegelikku väärtust. Kui puidul on vastav tegur 3 cm"/h ja puidust soojustusmaterjalil 13 cm"/h, siis mineraalvilladel on see alates 46 cm"/h.

Võrreldes soojamahtuvuse ja temperatuurijuhtivustegureid puidust soojustusmaterjali ja mineraalvillade vahel, siis soojamahtuvuse erinevused algavad kahest korrast ja temperatuurijuhtivusteguri erinevused kolmest ja poolest korrast esimese kasuks. Need erinevused näitavad ka puitkiudsoojustuse parimat vastupanu välistemperatuuri kõikumistele.

Siseruumide optimaalseim õhuniiskus on 40-60%. Sellist stabiilsust tagada on probleem ka spetsialistidele. Selleks on vaja konstruktsiooni, mis suudaks salvestada niiskust ja seda võimalusel tagastada. Puitkiudsoojustus suudab mahukaalust kümme korda rohkem salvestada niiskust kui mineraalvill.

Näiteks puitkiudsoojustus mahukaaluga 50 kg/m0 salvestab ühte kuupmeetrisse kümme liitrit vett, siis mineraalvill olenevalt mahukaalust on võimeline ühte kuupi salvestama ainult pool kuni terve liitri.

Näiteks 20 cm paksune üks ruut puitkiudsoojustusega soojustatud puitkonstruktsioon suudab siduda kaks liitrit niiskust, kui mineraalvillaga konstruktsioon suudaks 0,1 liitrit. Siinjuures on mõlema materjali auruläbilaskvustegur 2 väga hea ehk 1.

Kui konstruktsioon on viletsalt lahendatud ja niiskusvoog on suurem salvestamisvõimest, see märgub ja hakkab hallitama. Puidu väga hea niiskuse salvestusvõime tagab stabiilse õhuniiskuse siseruumides. Madala niiskuse salvestusvõimega konstruktsioon ei oma ressursse stabiilset õhuniiskuse tagamiseks.

Materjali salvestunud niiskus aitab ka põlengu korral kaitsta seina tule eest. Mittesüttivatel materjalidel on tehnilistes andmetes näidatud sulamistemperatuur, kuid süttiv puit talub palju kõrgemaid temperatuure kui mittesüttivate materjalide sulamistemperatuur.

Puitmaja ja puitkonstruktsioon on kaks eri asja. Puitmaja on valmistatud puidust, soojustatud puiduga ja kvaliteetne. Võrrelge n-ö puitmajade ja puitmajade erinevust ja hinna suhet, siis vaevalt on puitmaja kallis ja halb valik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing