Sel aastal kaotab töö ilmselt 36 000 ehitajat ja 4000 teede-ehitajat

Eneken Laasme 02. aprill 2009, 00:00

"Kuna üldehitus ja teedeehitus on oma iseloomult täiesti erinevad valdkonnad ning nõuavad seetõttu ka erinevaid kompetentse ja oskusi," sõnas ASi Eesti Ehitus peadirektor Jaano Vink. Siiski ei välista ta, et mingil määral võib see teema kõne alla tulla üksikutel erandjuhtumitel.

Ka ASi Talter juhataja Sven Pertens ei usu, et keskmised ja väiksemad teedeehitusfirmad väga üldehitajate tööpõllule kipuksid, sest investeeringute mõistes on tõsised probleemid ka üldehituses, mitte ainult teedeehituses. "Kuna tööd ei ole piisavalt, tehakse alapakkumisi. Üldiselt olen aga arvamusel, et kuigi tavaliselt tundub naabri leivakott ikka kopsakam, peaks iga kingsepp jääma oma liistude juurde," leidis ta.

Ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson kinnitab, et vastupidist tendentsi täheldada ei saa, kuna üldehituse ja hoonete ehituse osakaal kogu ehitussektoris väheneb tunduvalt kiiremas tempos. "Pigem jätkub vastupidine suund, kus nii mõnedki üldehitusfirmad tahavad veel siseneda teedeehituse turule."

Ehitusmaastikul tundub sel aastal suurem osa töödest olevat pigem väiksema mahuga kui suuremahulised. Riigipoolseid tellimusi on oodata erinevatesse infrastruktuurivaldkondadesse, nt teedeehitusse, keskkonnaehitusse, kuid üldehituse puhul saab pilt olema kindlasti palju kehvem.

Kujunevate mahtude ja numbrite suhtes Vink nüüdse seisuga sõna võtta ei soovi, jättes selle teema pigem riigiisade pärusmaaks "Juhul kui Eesti ei oska või ei suuda eurorahasid ära kasutada, siis oleme küll äärmiselt rumalad," põrutas ta siiski.

Suuremate töödena nägi ta üksikuid eurotoetustega teedeprojekte, ülejäänud on juba suhteliselt killustunud. "Kuid see annab võimaluse osaleda neis ka paljudel väiksematelgi ettevõtetel ning tihendab konkurentsi. Ka kliendid võidavad sellest rahaliselt," tõdes ta.

Tänu eurorahadele võib loota, et teede ja rajatiste ehitusmahud üle 20% sellel aastal ei vähene. Põhiline mahtude vähenemine saab olema seotud juba kokkulepitud ja võib-olla

veel eesootavate riigieelarve kärbetega. "Viimasest kärpekavast võib välja lugeda üle 800 miljoni krooni ulatuses ainuüksi teedeehitusega seotud kärpeid," tõdes Peterson. Pigem puudutavad kärped just väiksemaid teid ja teehooldusega seotud töid.

Teedeehituses domineerivad sel aastal hooldustööd, sest nende tegemata jätmine tähendaks transpordiühenduste märgatavat halvenemist või lausa katkemist.

"Kuid väikesekaliibriliste tööde puhul ei ole asi nii kindel, kuna ka neid peab keegi finantseerima, kuid omavalitsuse või eratellija rahakott ei tarvitse rasketel aegadel sellekski piisavalt paks olla," lisas ta.

Pertens räägib, et lähtuvalt Eesti majanduse olukorrast, laekuvatest aktsiisirahadest ja riigieelarve muudatustest on riigipoolsete tellimustega lood suhteliselt segased, kuna koostatud on juba järjekorras 20. teehoiukava, mis aga tõenäoliselt ei jää viimaseks. "Kindel on see, et 2009. aasta mahud vähenevad eelnevate aastatega võrreldes, kuid loodame, et lubatud eurotoetused tulevad."

"Tundub, et eurorahadest finantseeritavate objektide osakaal sel aastal suureneb, kuid sellele vaatamata tööde maht väheneb," nentis ka ASi Teede REV-2 juhatuse esimees Andri Tõnstein. Praegu on teada vaid 2009. aasta perspektiiv, sest uus teehoiukava 2009-2012 on endiselt kinnitamata.

Ka Peterson tõdes, kui kuigi ELi struktuurvahendite rakendamine on viimasel ajal väidetavalt hoogustunud, ei toimi see veel piisava kiirusega. "Selle peamiste põhjustena võiks esile tõsta nii omavalitsuste ebapiisavat haldussuutlikkust europrojektide elluviimisel kui ka nõutava omafinantseeringunõuete täitmise probleeme. Osa teedeehituse projekte seisab veel lahendust ootavate maaomandivaidluste taga."

Peterson tõi esile, et just eurorahade kiire kasutuselevõtt saab olema praeguse majanduskriisi tingimustes tööhõive säilitamise seisukohalt ülitähtis ja seda tuleks kõikvõimalike vahenditega kiirendada, nt riiklikud lisatagatised pankadele, vajalike kompetentsikeskuste loomine.

Sel aastal on kavas käivitada mitu nn europrojekti - Pärnu ümbersõit, Valgejõe-Rõmeda lõik Narva maanteel ja Väo-Maardu lõik Narva maanteel. Ehituslikus mõistes algavad need projektid mitte varem kui 2010. aastal.

"Nagu elu on näidanud, kulub europrojektide ettevalmistuseks märgatavalt rohkem aega kui varem arvestatud. Seepärast tuleks ka hiljuti ajakirjandusest läbi jooksnud infosse euromiljarditest, mis kohe teedeehitajate õuele õnne toovad, suhtuda teatava reservatsiooniga. Lisaks ei tasu unustada, et euroabi kasutamine eeldab riigipoolset omafinantseeringut, mille jaoks vahendite leidmine ei ole praegusel ajal lihtne ülesanne," jahutas Pertens kirgi.

Ehitusmaterjalide müük langes 2008. aastal umbes 35% võrreldes 2007. aastaga. 2009. aastal kahanevad võrreldes eelmise aastaga Eesti Ehitusettevõtjate Liidu prognoosi kohaselt müüginumbrid ka kuni 35%. "Kui eelmisel aastal vähenesid ehitusmahud tervikuna 13% võrreldes 2007. aastaga, siis sel aastal prognoosime ehitusmahtude vähenemist võrreldes eelmise aastaga veel kuni 45%," sõnas Peterson. "See tähendab, et jõuame ehitusmahtudes 2004. aasta tasemele."

Vaatamata ehitushindade olulisele langusele viimastel kuudel, kohati kuni 30%, on eratellimuste maht ehitussektoris langenud peaaegu olematuks ja ainukeseks arvestatavaks ehitustööde tellijaks on saamas riiklik sektor. "See aga tingib järsku konkurentsi tihenemist ja koondamiste arvu kasvu nii hoonete- kui ka teedeehituses," tunnistas Peterson.

Kuna ehitusmahud langevad ehitussektoris sel aastal olulisel määral, halveneb tööturu olukord ehitussektoris järsult. Seega suureneb jätkuvalt nende töötajate hulk, kes peavad hakkama tööd otsima teistest majandussektoritest.

Kui eelmisel aastal lahkus ehitussektorist 6000-8000 töötajat, siis sel aastal võib Petersoni sõnul ehitussektoris täiendavalt töö kaotada kuni 40 000 töötajat, sellest teedeehituses kuni 4000 töötajat. Lisaks kaotab arvestatav hulk inimesi töö ka ehitusmaterjalide tööstuses, kust on juba ligi pooled töötajad kas koondatud või sundpuhkustele saadetud.

"Julgen arvata, et 2008. aastaga võrreldes väheneb kogu ehitussektoris hõivatute arv selle ja järgmise aasta jooksul üle poole," leidis Vink.

Ka teedeehitusfirmade seisukohalt tuleb raske aasta, kuna mahud vähenevad eelnevate aastatega võrreldes tõenäoliselt 30-40%, musta stsenaariumi kohaselt veelgi rohkem. "See toob paratamatult kaasa mitmeid ebameeldivusi, muu hulgas pankrotte, probleeme arvete tasumisega, koondamisi ja palkade vähendamisi," selgitas Pertens.

Kogu olemaolevale teedeehitusfirmade töötajaskonnale kindlasti sel aastal tööd ei jätku.

"Seetõttu oleme teinud juba koondamisi, sama on teinud ka enamik meie konkurente," sõnas Pertens. Kui palju teedeehitusturu kokkutõmbumise tõttu inimesi lõpuks tööta jääb, on raske ennustada. Teedeehitusfirmadest koondatud töötajate arv ulatub juba praegu sadadesse. Kui olukord ei parane ja kaasata koondatavate arvestusse alltöövõtjaid, veofirmasid ja materjalitootjaid, siis on aasta lõpuks tema hinnangul koondatud inimesi ilmselt tuhandeid. "Kergekäeliselt ja kerge südamega teedeehituses kindlasti kedagi ei koondata, sest on ju neidsamu töötajaid varem n-ö tikutulega taga otsitud, hoolega valitud ja oma ala spetsialistideks välja koolitatud," ohkas ta.

Ka Tõnstein sõnas, et töötajaskonda on juba kollektiivse koondamise näol vähendanud 30 inimese võrra ning praegu käivad läbirääkimised palkade vähendamiseks.

"Ehitussektori järsk langus avaldab omakorda mõju töötuse kasvule ka teistes majandussektorites, ainuüksi ehitussektori prognoositav mõju, kuni 5000 töötut muudest sektoritest," seletas Peterson.

"Jääb õhku küsimus, et millisele ümberõppele nii suur hulk töötuid suunatakse ja kui paljudel neist saab olema teoreetiline võimalus uue töökoha leidmiseks," jäi ta nõutuks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing