Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üllatavalt hea dividendiaasta

Tõnis Oja 02. aprill 2009, 00:00

Koos Eesti börsiettevõtete auditeeritud majandustulemuste avaldamisega on tasapisi hakanud tilkuma ka infot selle kohta, kui palju plaanitakse aktsionäridele dividende maksta. Praeguse seisu järgi võib küll öelda, et investorite dividendisaak paistab tulevat üllatavalt hea.

Nii teatas möödunud nädalal Tallinna Vesi, et teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta omanikutulu 11,50 krooni aktsia kohta.

See on küll kaheksa protsenti aastatagusest vähem (kasum aktsia kohta kasvas eelmisel aastal 6,5 protsenti), kuid arvestades praegust majanduslikku olukorda, on tegemist üsna suure summaga.

Muidugi, arvestades seda, et tegemist on monopoliga ning asjaoluga, et tegutsetakse valdkonnas, mis majandustsüklitest eriti ei sõltu, võiks ju loota dividendide väljamaksmist vähemalt samas mahus kui eelmisel aastal.

Aga kui võtta arvesse, et eelmisel aastal välja makstud dividendide osakaal kasumist oli 90 protsenti ja oletada, et majanduskriisi tingimustes on oodata maksmata arvete kasvamist, tundub tegu olevat mõistliku ettepanekuga.

Börsile järele jäänud nn lüpsilehmadest (lüpsilehmadeks või viisakama väljendina orbude ja leskede aktsiateks nimetatakse suure dividenditootlusega väärtpabereid) maksab Norma juba seitsmendat aastat järjest dividende viis krooni aastas.

Eelmisel aastal nõudsid mitmed suuremad fondiinvestorid dividendide neljakordistamist, sest Norma bilansis oli raha hulk väga suur.

Ehkki aastalõpu seisuga ületas raha hulk ettevõtte turuväärtuse, siis arvestades tänaseks välja kujunenud olukorda, on dividendimäära järsk suurendamine praktiliselt põhjendamatu.

Kolmas investorite suurlootus, Eesti Telekom, pole ettepanekut dividendide väljamaksmiseks veel avalikustanud.

Analüütikud (nii Swedbank kui ka LHV) ootavad üksmeelselt, et telekomiettevõte maksab omanikutulu 10 krooni aktsia kohta.

Suurtele dividendidele loodavad ilmselt paljud investorid, sest Eesti Telekomi aktsionäride arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud.

Nii on Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel Eesti Telekomi aktsionäride arv kasvanud selle aasta esimese kolme kuuga saja kontoomaniku ehk kahe protsendi, aastaga aga poole tuhande ehk 15 protsendi võrra.

Märgatavalt on kasvanud ka Tallinna Vee aktsionäride hulk.

Eelnimetatud ettevõtete makstavad dividendimäärad on tõstnud väga kõrgele ka nende aktsiate dividenditootlused ehk numbrid, mida armastavad vaadata analüütikud ja fondide portfellihaldurid.

Nii on eilseid aktsiate hindu arvestades Norma aktsia dividendimäär 11,8, Tallinna Vee aktsial kaheksa ning juhul, kui Eesti Telekom maksab tõesti 10 krooni, siis sellel aktsial koguni 13,4 protsenti.

Nii ilusaid numbreid vaadates ei tohiks aga kohe aktsiad ostma tormama, sest siin on investori jaoks peidus ka üks väike lõks.

Nimelt kukub aktsiate hind reeglina pärast dividendiõiguslike aktsionäride nimekirja sulgemist (kuupäev määratakse aktsionäride üldkoosolekul) dividendi suuruse võrra.

Kui me läheme dividendidele lootes praegu aktsiaid ostma ning pärast nimekirja sulgemist aktsia hind tõusma ei hakka, siis on investeering vähemalt lühiajaliselt hoopis kahjulik, sest dividendiootused on praegu juba aktsia hindades sees. Tean mitut inimest, kes tegid nii möödunud aastal ning nende investeeringud on siiani miinuses.

Eriti suur pettumus tuleb ilmselt siis, kui Eesti Telekom maksab dividende oodatust vähem.

Muidugi ei saa välistada, et enne dividendisaajate nimekirja sulgumist spekulantide huvi kasvab ning see kergitab märgatavalt ka aktsia hinda. Sellisel juhul tuleks lühiajalistel investoritel mõni päev enne nimekirja sulgumist väärtpaber maha müüa.

Nii juhtus eile ühe investoriga, kelle tehing sooritati kohe pärast teadet, et ettevõte kavatseb maksta dividende üks krooni aktsia kohta.

Harju Elekter saatis olulise info keset kauplemispäeva veidi pärast kahte (huvitav, kas ettevõtte juhid unustasid ära, et kauplemine Tallinna börsil kestab nüüd kella neljani) ja investor juhtus ilmselt õigel ajal arvuti juures olema.

Tehingu suurust arvestades pole aga välistatud, et tegemist oli lihtsalt juhusega.

Ja loomulikult tasub dividendiaktsiaid alati osta pikaajalistel investoritel.

Potentsiaalsetest dividendimaksjatest pole oma plaane avalikustanud veel Eesti Ehitus ning Tallinna Kaubamaja.

Nende ettevõtete dividendimäär sõltub peamiselt suuromanike plaanidest või finantsseisust.

Mäletatavasti maksis Tallinna Kaubamaja 2001. aasta tulemuste eest omanikutulu 10 krooni aktsia kohta, mis oli pea kaks korda suurem kui kasum aktsia kohta. Põhjuseks oli ilmselt see, et suuromanik osales Eesti Raudtee erastamisel ning selleks oli raha vaja.

Juhul, kui dividende plaanib maksta ka mõni ülal nimetamata ettevõte, tähendab see ilmselt lihtsalt seda, et suuromanik on rahahädas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:01
Otsi:

Ava täpsem otsing