Osmani grillil on tagasihoidlik pale

Osman üpriski hubane, kui istuda seljaga tänava poole. Võiks arvata, et oleme aedlinna sattunud.

Osmani suveterrassid on isegi lörtsise ilmaga ilusad. Raagus metsviinapuu katab kinni naabergaraaži ja tagaterrassi ümbritsevad puud, mis püüavad vaate parajas kauguses kinni. Lumehanges talvituv BBQ-ahi annab lootust, et talv ei ole igavene.

Sisekujundus on suhteliselt tavaline ehk hädavajalik miinimum ilma etnograafiliste vidinateta. Tagasihoidlikkus sobib Mustamäega: baarilett, kust tellimusi võetakse, televiisor, lihtsad toolid ja värviliste linadega lauad.

Majanduslangus on uudisena menüüsse toonud 10-kroonised praekartulid, päevapraad aga maksab ikka veel 75 krooni. Ka muud hinnad üllatavad: kui mujal maailmas klassifitseerub kebab enamasti rahakotisõbralikuks kiirsöögiks, tuleb Tammsaare Osmanis döner-kebabi eest 95 krooni välja käia - rohkem restorani kui kiirsöögikoha hind.

Kebabimaailmas suhteliselt võhikuna olin varem endale mõned sõnad selgeks teinud. Kebab tähendas algselt kas vardas või muul moel küpsetatud lihatükke. Döner-kebab on ringikäiv liha (küpsetatakse aeglaselt ringlevas vardas) ja ljulja kebab hakkliha. Ometi on olemas ka kalakebab, juurviljakebab ja isegi sai nimega kebab, nii et enam pole kõik kebabid lihast tehtud.

Nii döner-kebabi kui ka ljulja kebabi lisandiks valisime ahjukartuli, aga see oli osa oma elust ilmselt sügavkülmikus veetnud. Döner-kebabi liha oli maitsev, mõned tükid natuke kuivad, aga suurem osa täiesti korralikud. Ljulja kebabiga läks kehvemalt. Oli siis kokk ülipüüdlik või varustaja kooner, aga liha polnud esimeses värskuses ja pealegi oli vorstikesi eriti kaua tulel hoitud, nii et need olid juba mustjaks tõmbunud. Peale soola muud maitset õieti polnudki ja minust jäid nad söömata, piirdusin kartulite ja majoneesiga.

Osmani teenindust on raske hinnata. Sedalaadi söögikohtades, kus tellimus võetakse letis ja joogid tuleb ise lauda tuua, ongi ju teenindajal vähe teha: ainult toit lauale tuua ja nõud ära viia.

Ei saa öelda, et meile toitu ei toodud, toodi küll ja pealegi kõik korraga, nii krevetisalat kui ka praed. Ole aga mees ja lase krevetil koos lihaga hea maitsta. Või peaks enne salati ära sööma ja laskma prael rahulikult jahtuda? Või hoopis alustada lihast ja sibulast ja krevettidega toorsalat pärastiseks jätta…

Nii et Osmani-fännideks polnud meil põhjust hakata. Teeksin hoopis ettepaneku saata nüüd, kui ettevõtlustoetused on kuum teema, Tallinna kebabipakkujad nädalasele täiendusõppele näiteks Berliini, kus paari euro eest Euroopa parimat kebabit pakutakse. Kindlasti kasvataks see käivet, muudaks Eesti turistidele atraktiivsemaks ja aitaks ka majanduslangusega võidelda.