Parts: eestlased peavad ettevõtlikumaks muutuma

"Oluline on soodustada sellise arusaama levikut, et ettevõtlusega tegelemine ei ole üksnes majandust põhierialana õppinud inimeste pärusmaa," ütles Parts eile kõrghariduskonverentsil.

Eestlased peavad muutuma märksa ettevõtlikumaks rahvaks, lisas ta. Ministri sõnul vajab majandus edukaks toimimiseks ettevõtlikke inimesi erinevates rollides.

Parts soovitas ettevõtlusõppe arendamisel kujundada kolm suunda - ettevõtlusõpe bakalaureuse tasemel, ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriõpe ning "akadeemiast ärisse". Viimane kombineerib magistriõpet, tehnoloogiainkubatsiooni ja seemneraha ehk kõige esmast ettevõtte käivitamiseks vajalikku rahastamist.

Ka Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane tõi välja ülikoolihariduse tähtsuse ettevõtluse jaoks. "Arvatakse, et ettevõtted kujundavad hariduse nõudlust, aga on ka teine mudel, et ülikooliharidus loob ettevõtluse," rääkis ta.

Investorite liidu juhatuse liige Heldur Meerits ütles eile majandus- ja õigusõppest rääkides, et vähendades poole võrra riigi kulul olevaid õppekohtasid, ei kaotaks ühiskond tervikuna midagi. Oma raha eest õppijaid on väga palju, põhjendas ta.

Lisaks märkis Meerits, et pooldab ülikooliharidust kui massiharidust ja usub, et lõpetanutele jagub töödki. "Kõrgharidus peaks inimesi arendama, andma oskust süsteemselt mõelda - seetõttu oleks mu meelest ainuüksi selle pärast kõrghariduse kandepinna kasvatamine teretulnud," sõnas ta.

Seevastu tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi ütlusel tuleks vähendada ülikoolide vastuvõtuarve, kuna mitmel alal saadakse koht järelkonkursside kaudu - nii satuvad ülikooli tihti need, kes sinna ei peaks jõudma. Kohtade arv ülikoolis tuleb viia vastavusse vähenenud gümnaasiumilõpetajate arvuga, lisas Veskimägi. Ka rõhutas ta eile, et gümnaasiumireform tuleb lõpuks ära teha ning gümnaasiumis panna reaalainetele suurem rõhk. "Vajame praegu innovaatilist mõtlemist ja see saab tulla peamiselt tehniliste hariduste kaudu," kinnitas Veskimägi.

Veel märkis ta, et Eestis tuleb suurendada väliskonkurentsi välisõppejõudude toomiseks meie ülikoolidesse ning tihendada koostööd ettevõtetega.