Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kividest sillutis kestab asfaldi üle
Kliendile ehk siis ehitajale tuleb see ainult kasuks. Ikka on hea, kui on võimalik valida. Valida nii hinda, materjali kui ka kvaliteeditaset.
Tunamullu kevadel avas juba alates 1991. aastast mitmes üle Eesti asuvas tehases betoontoodete valmistamisega tegelev AS ALTT Sillamäel kivitehase, kus valmistatakse klassikalisi sillutus- ja äärekive ning õõnesplokke.
Vibropressimismeetodil kivisid vormiva tehase rajamine läks maksma 25 miljonit krooni, see suudab toota aastas näiteks nõnda palju sillutuskive, et nendega saaks katta pool miljonit ruutmeetrit tänavapinda. Õõnesplokke valmib ööpäevas keskeltläbi 100 000 tükki.
Ettevõtte turundusjuht Dmitri Lett tõdeb, et ehituskivide tootjaid tuleb üha juurde, mis teravdab eelkõige konkurentsi siseturul, sest kive eksportida on keeruline - raskete kivide transpordikulu tuleb lihtsalt sedavõrd suur, et nende väljavedamine kaotab mõtte.
Letti sõnul kummitab ka kivitootjaid tooraine hinnatõus, viimase poolaasta jooksul ka nõudluse vähenemine. Näiteks ainuüksi tsemendi eest tuleb ettevõttel tänavu maksta 15-16% rohkem kui mullu.
"Toodangu väljamüügihinda ei saa ükski kivitehas tõsta samas proportsioonis tooraine kallinemisega," nendib Dmitri Lett. "Sestap saame toota ja konkurentsis püsida vaid kasumi vähendamise arvel."
Lett on seisukohal, et eri tootjate sarnaste kivide hinnatase on küllaltki ühesugune, edukad suudavad aga olla vaid uuel tehnoloogial põhinevad tehased, sest kliendi silmis saab üha enam määravaks kvaliteet, krooni või paari võrra odavam hind nigelamat kvaliteeti üles ei kaalu.
Müüri- ja tänavakivide tootmise omahinda kergitabki kõige rohkem nende olulise komponendi - tsemendi - kallinemine.
Viimase hinda lükkab ülespoole omakorda saastekvootide kallimaks muutumise pärituul.
Lett märgib, et siiani on kõige suurem nõudlus olnud unikivi järele, aga praegu näib, et sellest hakatakse tasapisi tüdinema ning moekaks muutub ka nunna-, mõisa- ja kloostrikivide kasutamine sillutistes.
Põhiliselt kasutavad tehased betoonkivide valmistamiseks vibropressimise meetodit, mõnel pool on kasutusel ka vibrovalamise tehnoloogia.
Esimese rakendamisel on kvaliteet üldjuhul parem, sest betoon valatakse vormidesse rõhu all vibreerides, mis eemaldab segust suurema osa õhumulle, kui lihtsalt betooni vormi valades. Mida vähem õhumulle, seda tihedam ja vastupidavam on tänavakivi.