Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uusasumist pole väljapääsu
A&A Kinnisvara tegevdirektori Aivar Villemsoni sõnul võivad paljud linnaäärsete arenduspiirkondade elanikud kaaluda linna kolimist just väljaehitamata infrastruktuuri pärast. "Linnas elades on transpordikulud olulisemalt väiksemad ning ka asfalttee ja tänavavalgustus on olemas," rääkis Villemson.
Paraku kerkisid lõpetamata infrastruktuuriga põlluarendused just kinnisvarasbuumi ajal, mil kinnisvarahinnad olid tunduvalt kõrgemad, kui nad seda praegu on, ja see teeb sellise kinnisvara müügi suhteliselt raskeks.
Suurim probleem pole Villemsoni arust siiski väljaehitamata asfalttee või tänavavalgustuse puudumine, vaid kehv ühistransport. "Majandussurutise tingimustes on pered esimesena asunud kokku hoidma just transpordikulude pealt ning loobunud ühest või lausa mõlemast autost," märkis ta.
Kaanon Kinnisvara tegevjuht Härmo Haljaste märkis, et inimeste soovi jänni jäänud arendustest ära liikuda oli märgata juba eelmise aasta kevadel. "Praeguste hindade juures pole paljudel oma põlluarenduses olevat eramut müües võimalik enam laenujääki kustutada ning neist on saanud sunnismaised elanikud," lisas ta.
Tegemist on enamasti arendustega, kus infrastruktuuri ehitus on pooleli jäänud. Haljaste näeb lahendusena vaid infrastruktuuri lõpuni tegemist koos arendaja ja kohaliku omavalitsusega, mis paraku nõuab elanikelt ilmselt täiendava rahalise panuse andmist. "Pikas perspektiivis on see siiski parem lahendus kui praeguse olukorra jätkumine," ütles ta.
Uus Maa Kinnisvarabüroo Lääne-Tallinna piirkonna vanem Andrus Soonsein sõnas, et nende hulgas, kes soovivad oma kinnisvara realiseerida, on nii neid, kes on alustanud ehitust ja on hinnanud oma finantsvõimalusi üle, kui ka neid, kes leiavad, et nad ei ole nn majainimesed ja neile ei meeldigi sellised uued rajoonid.
Seda, et paljud inimesed on pettunud, kinnitas ka Ober-Haus Kinnisvara tegevjuht Katrin Klein-Näppi. "Idülliline pilt, mille kunagi kinnisvaraarendaja maalis, ei ole üldise majanduskeskkonna halvenemise tõttu ju realiseerunud," lisas ta.
Arendajate planeeritud rahavood on osutunud kõvasti kesisemaks, see sunnib kokku hoidma, ent sääst tuleb eelkõige elanike arvel. "Eriti halb on olukord siis, kui hakkavad välja tulema ehitaja varjatud vead. Ehitaja võib aga olla juba pankrotieelses seisundis," rääkis Klein-Näppi, kelle arvates mängib olukorra kujunemises rolli ka inimeste liigne optimism. "Arvati, et palk saab ainult tõusta! Eelneva ostuotsuse liiga kergekäelise langetamise ja tulevase kulubaasi läbimõtlematuse tõttu ollaksegi pettunud - pood asub kaugel ja lapsi on vaja kooli-lasteada-trenni viia," märkis ta.
Esmapilgul geniaalsena näivat plaani maja maha müüa ja linna korter osta on Klein-Näppi sõnul raske realiseerida, sest peale pangale võlgu oleva summa on vaja soetada ka korter. "Siin sõltub palju sellest, milline on olnud eelnev finantseerimisskeem ja kui palju ollakse nõus kaotama raha," märkis ta
"Iga majanduslangus saab kunagi mööda, aegamööda tekib haljastus ja ehk ei tundugi olukord siis nii trööstitu kui praegu," arutles Klein-Näppi. "Soovitan vaadata tulevikku, konsulteerida panga ja kinnisvaraspetsialistiga, sest praktika näitab, et analüüsides olukorda koorub lahendus välja kiiremini kui muidu."
Kiire hinnalangus ja soojad ilmad on taas elavdanud huvi eramute ja elamumaade vastu.
Mullu kadus sesoonsus peaaegu täielikult, sest tehingute arv oli pidevas langusfaasis. Nüüd on märgata, et uued hinnad on toonud turule huvilised, kes viimased kaks aastat on olnud nn ooterežiimil.
Veebruaris tehti Tallinna ja Harjumaa elamumaadega 35 tehingut, märtsis 69. Hoonestatud elamumaade ehk eramute tehingute arv Harjumaal oli veebruaris 44, märtsis aga juba 58.
Ilmastikuoludele lisaks mõjutavad elamumaadega tehtavate tehingute arvu ka väga kiirelt langenud hinnad.
Näiteks kui Tallinnast 10 kilomeetri kaugusel Lagedi külje all maksid elamukrundid veel kaks aastat tagasi üle miljoni krooni, siis tänaseks on hinnatase kukkunud alla poole miljoni krooni.
Ka muudes piirkondades on elamumaade hinnalangus olnud sarnases suurusjärgus (60-70%) ning see on oma maja ehitamise muutnud taas paljudele oluliselt taskukohasemaks.