Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Järjekord sunnib tasulisse arstiabisse

Kadri Jakobson 08. mai 2009, 00:00

Haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Hanno Pevkur lubas eile, et räägib täna toimuval nõukogu koosolekul ravijärjekordadest.

Haigekassa nõukogu võttis märtsi alguses vastu määruse, millega nihutati ambulatoorsete vastuvõttude ravijärjekord neljalt nädalalt kuuele. Põhjuseks haigekassa eelarvekärped ja haiglatega sõlmitud lepingumahtude vähenemine.

Ometi on haigekassa kodulehel olevad ootejärjekorrad pikemad, kui määrus lubab. Kõik osapooled võtavad tekkinud olukorda kui paratamatust, välja arvatud patsient.

Ida-Tallinna keskhaigla alla kuuluva Magdaleena haigla nahaarsti Niina Tšernõhhi vastuvõtule ootab järjekorras kolm inimest. Noorhärra ütleb, et on nahaarsti juures käinud kahel korral ja mõlemal juhul ootas aega 1,5 kuud.

Ukse taga juba tund aega oodanud ettevõtja Margit Võlma ütleb, et talle pakuti nahaarsti juurde aega alles juuniks, mistõttu otsustas ta tasulise vastuvõtu kasuks.

"Imelik on see, et ma olen justkui tasulises vastuvõtus, ent ootan siin ühtses järjekorras ikkagi juba tund aega," on naine ärritunud.

"Olen ise tööandja, maksan korralikult kõik maksud ja et kindla peale arsti juurde pääseda, maksan isegi lastearsti juurde pääsemiseks. Ja kui ongi tasuline vastuvõtt, siis peaks mind vähemalt ootama mitte järjekord, vaid eraldi kabinet, ehk isegi parem vastuvõtt. Süsteem lonkab," pahandab Võlma. Kui naine otsustab lõpuks uurida, kuhu ta võiks kaebusega pöörduda, selgitavad haigla turundustöötajad, et tegemist on lihtsalt erandliku päevaga, kuna ülejäänud nahaarstid on konverentsil ja koolitusel, ning saadavad naise eelisjärjekorras arsti kabinetti.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on pikim järjekord endokrinoloogi juurde - 91 päeva, uroloogi juurde 82, kardioloogi juurde 68, kõrva-nina-kurguarsti juurde 64 ja neuroloogi juurde 63 päeva.

Ida-Tallinna keskhaiglas on kõige pikem järjekord endokrinoloogi juurde. Kui haigekassa lepinguraha eest on järjekord 11. augustini, siis tasulise vastuvõtu puhul 30. juunini. Silmaarsti juurde on muidu järjekord 11. juunini, kuid tasudes visiiditasu 500 krooni, pääseb arsti juurde samal päeval. Maakondlikest haiglatest on pikimad järjekorrad Valga haiglas.

Lisaks selgub, et mõne haigla poolt haigekassale esitatud ravijärjekorra pikkus ei vasta tegelikkusele. Ehkki Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloogi juurde peaks haigekassa kodulehe järgi saama umbes nädalaga, ulatub järjekord tegelikult haigla registraatori sõnul 30. juunini. Tasulist vastuvõtuaega pakutakse aga juba 12. maiks.

Järjest enam pakuvad haiglad hädasolijatele võimalust pöörduda tasulisse vastuvõttu, kuid et inimestel raha napib võib arstide hinnangul tuua tulevik palju raskeid haigusjuhte.

Ravijärjekordade pikenemine on tekitanud olukorra, kus haiglad üritavad järjest enam suunata patsiente tasulisse vastuvõttu ning vaatamata ravikindlustusmaksu tasumisele ei saa maksumaksjad riigilt vastu kvaliteetset raviteenust.

Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuht Svea Talving möönab, et haigekassa rahakärbete tõttu on tekkinud olukord, kus järjest enam suunatakse patsiente, kes tahavad kiiresti arsti juurde pääseda, tasulisse vastuvõttu.

"Olukord on emotsionaalne," ütleb Talving. "Kuid asjal on kaks poolt. Kui haigekassa lepingumaht on piiratud, ei saa me lubada, et kabinet seisab tühjana. Selleks, et anda patsiendile lisavõimalus ja arstile töö, ongi tasuline vastuvõtt. Arsti töö kvaliteet sõltub läbivaadatud haigete hulgast, näiteks kirurgil tehtud lõikustest."

Ida-Tallinna keskhaigla kvaliteedijuhi Kelli Podošvilevi sõnul on järjekorra pikkus 68 päeva oftalmoloogia (silmaarst) erialal tingitud raha puudusest.

"Haigla ei saa rahaliste ressursside piiratusest tingitud järjekorda lühendada ega likvideerida. Kiirete silmaprobleemide korral saab erakorralist abi nii erakorralise meditsiini osakonnas Ravi tänav 18 kui ka Magdaleena üksuse polikliiniku silmakabinetis," ütleb ta.

Podošvilevi sõnul üritavad nad leida piiratud ressursside tingimustes patsiendile lahendusi, kuid üldine majanduslik olukord mõjutab ka tervishoidu, selle rahastamist ja vastuvõtuaegade hulka.

Tasuliste vastuvõttude arv on võrreldes mullusega Ida-Tallinna keskhaiglas suurenenud keskmiselt 13%. Kui mullu esimeses kvartalis oli 12 887 tasulist vastuvõttu, siis tänavu 14 652.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) on tasuline vastuvõtt ainult nahaarstil. Tasulisse vastuvõttu pääseb nädalaga, haigekassa tasustatud vastuvõtule keskmiselt paari nädalaga.

PERHi juhatuse liikme Meelis Roosimägi sõnul on tasulise arstiabi poole pöördumine inimeste poolt küsitav. "Selge on aga see, et arstiabi rahastamise vähenemise korral arstiabi kättesaadavus kahaneb, st järjekorrad pikenevad. Küsitavaks jääb ka see, kui suur on patsientide maksevõime tasuliste tervishoiu teenuste ostmisel, kui ka leibkonnad teevad negatiivseid lisaeelarveid," üteb Roosimägi.

Järjekordades pole tema sõnul erilisi muutusi toimunud. "Kus on olnud järjekorrad pikad, on nad seda ka praegu," ütleb ta. Haigekassaga sõlmitud lepingumaht kahanes sel aastal PERHis ligi 3%. Kui ambulatoorses ravis väheneb ravijuhtude arv 0,4%, siis muret ekitavam on Roosimägi sõnul statsionaarse arstiabi ehk plaaniliste lõikuste maht kahaneb koguni 5,6%.

"Ravijuhtude arvu vähenemine mõnedel kirurgilistel erialadel enam kui 10% on kurb," nendib Roosimägi.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peavad haiglad jälgima, et tasulise raviteenuse pakkumisel ei kannataks need, kelle eest tasub haigekassa vastavalt haiglaga sõlmitud kokkuleppele.

Järgneb intervjuu Hanno Pevkuriga.

Kas Äripäeva artiklis kirjeldatud ravijärjekordade pikkus on normaalne?

Peamine põhjus on see, et inimesed soovivad saada konkreetse arsti juurde. Teatud piirkondades, teatud erialal ja teatud arsti juurde on järjekorrad tõesti pikemad. Peamine seletus ongi selles, et nõudlus osale erialadele ja arstidele on suur - vähemalt nii on haigekassa ja haiglad meile põhjendanud.

Kas ambulatoorne ravijärjekord nihutati neljalt nädalalt kuuele nädalale raha vähesuse tõttu?

Jah, eriarstiabi summa vähenes seoses sotsiaalmaksu laekumise vähenemisega, aga need vähenemised on juba aasta alguses haiglatega kokku lepitud ja haiglad teenuselepingutele ka alla kirjutanud. Haiglatel on patsientide teenindamiseks raha vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingutele.

Järjest enam suunatakse inimesi haiglates tasulisse arstiabisse. Miks?

Ravikindlustuse seaduse järgi on haiglal õigus korraldada tasulist vastuvõttu tingimusel, kui see ei halvenda teiste kindlustuse kulul teenust saavate patsientide olukorda. Sellisel juhul on haiglal õigus seaduslikust visiiditasust (50 krooni) suuremat visiiditasu võtta. Tasulise vastuvõtu käigus tehtud protseduuride ja uuringute eest peab patsient samuti ise maksma. See on haiglate enda otsus, kui nad patsiendi sinna suunavad. Haigekassa lähtub sellest, millised on haiglatega sõlmitud lepingud. Ja need lepingud on praegu tehtud teadmisega, et ambulatoorsed ravijärjekorrad on pikenenud kaks nädalat. Ülejäänud rahastamise pool on jäänud samaks. Kui haiglad leiavad sellise mooduse oma kulude optimeerimiseks, tuleb haiglate käest küsida, miks nad seda teevad? Riigipoolne rahastamine on tagatud lepingutega ettenähtud mahus.

Kuidas kommenteerite olukorda polikliinikus, kus tasulisse vastuvõttu registreeritud inimene ootab koos n-ö haigekassa eelarveliste patisentidega ühises järjekorras ukse taga üle tunni aja, pealegi on tegemist ühe ja sama kabinetiga ja sama arstiga?

See pole haiglate poolt korrektne käitumine. Reedel (täna - toim) on koos haigekassa nõukogu ja ma saan seda kohe ka küsida. Kui inimene suunatakse tasulisse vastuvõttu ja ta peab ootama samas järjekorras, on tegemist haiglate kulude optimeerimisega ja see pole nende poolt korrektne käitumine.

Haigla vastas, et patsiente võttis vastu vaid üks arst, kuna teised tohtrid viibisid kas konverentsil või koolitusel.

Järelikult on see haiglamure, mis mõttes koolitusel ja konverentsil? Riik ostab ju haiglatelt teenust ja kui haiglad optimeerivad ja käituvad ebakorrektselt, on see taunitav.

Haiglad peavad igal kuul andma oma järjekorrad ja nende tekkimise põhjused. Haigekassa saab sekkuda juhul, kui järjekord on rahalisel põhjusel üle 6 nädala. Rahalisi põhjus praegu eriti pole.

Ma ei taha väita, et probleemi pole. Järjekorrad on tekkinud sellepärast, et inimesed eelistavad teatud kindlat arsti, kelle juurde on suur nõudlus, aga ka spetsialistide puudus. Oma mõju on avaldanud siin ka töötus, sellega kaasnev stress - inimestel on löönud välja kroonilised haigused, töötuna käiakse sagedamini ka arsti juures. Kui haigla ületab järjekordade piirmäärasid, tuleb haiglal sellest haigekassale teada anda.

Esimeses kvartalis nii pikki järjekordi polnud. Tõenäoliselt on lepingumahtude vähenemisest tingitud mõjud tulnud nüüd ilmsiks ja me peame hakkama sellega tegelema ja raviasutustega läbi rääkima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing