Asendi vastu ei saa, transiit on võimalus

"Eesti peab olema viimane miil Venemaale ja Aasia turgude suunal," ütles Vähi eile transiidikonverentsil TransEstnonia.

Transiidi ja logistika areng on Eestile Vähi sõnul ülioluline, selleks on meil hea asukoht ja infrastruktuur. "Kriisist väljumiseks on ülioluline poliitiline restart, meie poliitikute peades tuleks ümber joonistada maailma geograafiline kaart, et Eesti ei asuks väikese tigeda ummikriigina Euroopa äärel, vaid ikka seal, kuhu jumal meid on asetanud - lääne ja ida vahelise piiririigina ja majanduslikult avatud sillapeana," ütles Vähi.

Railtransauto peadirektori asetäitja kommertsalal Rene Vareki sõnul on Eesti roll Läänemere regioonis vähenemas, Eestil puudub kaubagrupp, millega ta omab eelist. "Riiklikul tasemel ei ole huvi transpordi ja transiidisektori arendamiseks. Eelised on vedellasti ja söe vedamisel, muud rahvusvahelisel tasemel terminalid puuduvad. Teatud raudteelõikudel läbilaskevõime puudub, piiripunktid ja autotransport on viletsas seisus. Eestlased on endasse tõmbunud ja passiivsed, kadunud on enesekindlus. Kadumas on kiire ja paindlik otsustusprotsess," loetles ta Eesti transpordi puudusi.

"Looduse vastu aga ei saa," oli Varek kindel. "Eestit toetab geograafiline asend, siin on looduslikud süvaveesadamad ja professionaalne tööjõud, konkureerivate aladega võrreldes kõrgelt arenenud infotehnoloogia," rääkis ta.

"Tegelikult oleks vaja visiooni, strateegiat ja eesmärke. Praegu need Eesti vabariigis puuduvad," rääkis Varek, lisades, et kõigepealt tuleb paika panna, kuhu ja millal tahetakse jõuda, ülejäänud küsimused tulevad pärast seda.

Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna sõnul on transiit oluline, sest Eestil puudub märkimisväärne eksport. Kas see on sadamate süü, et me ei suuda kaubale lisaväärtust anda, küsis Kaljurand. "Oluline on ladus koostöö kohalike omavalitsustega arendusprojektide elluviimisel," vastas ta ise. "Tallinna Sadama näitel võin öelda, et see puudub. Nad ei ole motiveeritud tootmisest, sest nende tulu ei sõltu sellest, vaid kui palju seal on hästi tasustatud elanikke. Eelistatakse elamuprojekte." Kaljurand rääkis, kuidas on nad üritanud juba kaks aastat Muugale väetise granuleerimise tehast rajada, kuid omavalitus ei ole koostööaldis.

"Seni puuduvad riigi erandid eksportivate tööstuste toetamiseks. Maksukeskkond ei ole Eestis investorile atraktiivne," rääkis Kaljurand. Tema sõnul on praegu investeerida kõige odavam, sest hinnad on all. "Ei plaani tegevust aastaks-kaheks, vaid aastakümneks, praegused investeeringud annavad konkurentsieelise juba lähitulevikus, kriis ühel hetkel lõpeb ja asi pöördub kasvule, sellest osa saab ainu läbi hea infrastruktuuri," rääkis sadama juht.