Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elamus - Toimetaja veerg
Ligi kuu aega tagasi tänaval kõndides kuulsin, kuidas üks ameerika papa oma lapsele tarkussõnu jagas. "Kõige paremad asjad on elus tasuta" - nii kõlas see kordi kuuldud lause, mida isast, pojast mööda jalutades kuulma juhtusin. Millest jutt alguse sai, pole aimugi. Et kõndima juhtusin aga ühele suurel New Yorgi kaubatänaval, kus pood poes kinni ja üks hind kallim kui teine, siis ajas see situatsioon mind kohati rõõmsalt muigama.
Ometi olen tolle pereisaga 101% nõus. Nii suurtes kui ka väiksemates linnades, kus hinnad järjest kõrgemad, elutempo hulga kiirem ja inimestel vaba aega kordi vähem kui varem, saab parimat ühtegi krossi omamata. Tasub ainult õigel ajal õiges kohas olla, et kohata toredaid inimesi, nautida häid üritusi ja emotsioone, kaunist ümbrust ning muud head, paremat.
Ise sattusin suurema hulga hea ja parema otsa eelmisel laupäeval, muuseumiööl, kui mööda pealinna kunstikambreid koos sõpradega ringi uitasin ja sellistes kohtades, kuhu varem ei teagi mis põhjusel sattunud polnud, lõpuks ära käisin. Rõõmsalt üllatas see, et nende kõige paremate asjade nautijaid olid linna siginenud oluliselt rohkem kui tavalistel tööpäevadel. Jalutati kaksi, kolmi või veel suuremates sõpruskondades.
Et kokkuhoid on parajasti popp igas mõttes, siis läheneval suvel võikski ehk korraldada midagi, mis hingehinda ei maksa. Matka koos sõpradega, tee spontaanne öine piknik või mida kolmandat, mis jääb tükiks ajaks meelde ja pakub midagi, mida raha eest osta ei saa.