Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poliitiline kapital on hüppelaud ärisse
Poliitikas mõjukate inimeste äritegevus peab olema võimalikult avalik. Huvide konflikt, kus poliitik kasutab oma sidemeid eraettevõttele soodsate otsuste saamiseks, on kerge tekkima. Avalikkus peab sellest teadma.
Reedeses Äripäevas ilmus uurimuslugu Tallinna linnavolikogu Isamaa ja Res Publica fraktsiooni ning Eesti Posti ja Tallinna Sadama nõukogu liikmest Indrek Raudsest.
Äripäeva hinnangul ei ole äraostmatuna poliitikasse tulnud ja nüüd enda sõnul peamiselt ettevõtlusega tegeleva Raudse äritegevus piisavalt läbipaistev ja avalik.
Me ei tea, mis motiividel poliitik kinnisvarafirmasse kaasati. Kui Artigut võlausaldajate pankrotinõudmiste taustal elustama hakati, kaasati sinna rahakaid investoreid ja nende kõrval ka Raudne.
Äripäeval on põhjust arvata, et Raudne sai osaluse just oma poliitiliste sidemete tõttu. Muud ärilist loogikat sel ei näikse olevat, sest raha - vähemalt majandushuvide deklaratsiooni alusel - Raudsel ainsana uutest omanikest firmasse tuua ei olnud.
Ka Raudne ise ütles, et tema kaasamise taga oli soov tõsta firma usaldusväärsust. Küll aga ei seletanud ta, milles see usaldusväärsuse tõus tähendab. Kas lootust saada poliitilisi teeneid?
Artig on hea näide poliitika ja kinnisvaraäri põimumisest veel teisestki aspektist. Üks Artigu võlausaldaja, suurettevõtja Hans H. Luik käis raadios välja järgmise idee: Tallinn peaks ehitamise asemel ostma munitsipaalkortereid kinnisvaraarendajatelt, kellel müümata elamispindu nagunii lademes.
Mõte on iseenesest kaalumist väärt, sest see hoiab ilmselt maksumaksjale raha kokku. Küll aga tekib kohe küsimus, kes on need õnnelikud arendajad, kes endale pealinna näol kriisi ajal helde kliendi leiavad. Hans H. Luik ei jätnud võimalust kasutamata ja pakkus sealsamas saates pruudiks kohe ka iseennast ehk soovitas üht Artigu kortermaja. Mainimata jättis ta vaid selle, et on ise sama firma võlausaldaja, nii et selle firma soosimine oleks ta enda huvides.
Ja muidugi tuleb kasuks, kui sellistes otsustes on kinnisvaraarendajal Tallinna linnavolikogu liikme hääl, kes saab linna raha suunata kindlasse kohta.
Raudne ise väidab, et ta pole enam poliitikas aktiivne ega kavatse osaleda ka sügisestel omavalitsuste valimistel. Samuti on ta distantseerinud end volikogu komisjonis nendest otsustest, mis puudutavad Artigut.
Raudse väide, et ta pole poliitikas enam aktiivne, pole täpne. Esiteks, praegu on Raudne Tallinna linnavolikogus ning samuti Eesti Posti ja Tallinna Sadama nõukogus. Riigifirmade nõukogusse sai ta just tänu sidemetele ning mõjule Isamaa ja Res Publica Liidus.
Kuid isegi siis, kui ta enam tõesti igapäevaselt poliitikaga tegeleda ei kavatse, jääb IRLi otsustajate ridadesse kuuluvale Raudsele tema poliitiline mõjuvõim ja sõbralikud sidemed riigivalitsejatega.
Autor: ÄP