Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EIB: meie raha jõuab ka Eesti firmadeni
Allkirjad said alla kaks laenulepingut EIBga - 150 miljoni euro ulatuses Eesti Energiaga ning 550 miljoni euro ulatuses europrojektide kaasfinantseerimiseks Eesti valitsusega.
EIB asepresident Eva Srejber kommenteeris panga laenupoliitikat.
Kas europrojektide kaasfinantseerimiseks antud laenu muuks otstarbeks kasutada ei saa?
Ei. Sisuliselt katame europrojektides valitsuse osa. Kohe maksame välja 30% summast ja edaspidi, kui planeerimine edeneb ning oleme esimese kolmandiku kasutamisega rahul, maksame järgmised osad. Kui EIB laene sihipäraselt ei kasutata, nõuame raha tagasi.
Mis on laenu tingimused?
Laen on 25 aastaks. Esimese seitsme aasta jooksul tasub Eesti ainult intresse. Intress on praegu, kui see fikseerida 25 aastaks, 4,4%. Kui valitsus tahab järkjärgulise amortiseerimise asemel laenu varem ja korraga tagasi maksta, siis 16aastase laenu intress on 0,65% pluss Euribor.
EIB, EBRD ja Maailmapank on kokku pannud summa Ida-Euroopa pankade toetamiseks. Kas ka Rootsi pangad sealt laenu saavad, nii et see jõuaks Eesti ettevõtjateni?
Oleme pankadele Eestis ka varem laenu andnud, et need raha väikeettevõtetele edasi laenaks. See ühine ettevõtmine, mida nimetasite, on kokku 24,5 miljardit eurot, kus EIB osa on 11 miljardit.
Kas Swedbank on laenulepingu allkirjastamisele väga lähedal?
Jah, on tõesti. Varem laenasime ka otse pankade tütardele Balti riikides, kuid selle lepingu sõlmime emafirmaga. Nii saab suurema summa edasi laenata ka panga tütarfirmadele (laenu suurus on seotud omakapitali suurusega) ning parematel tingimustel. Osa sellest laenust läheb tütarfirmadele Eestis, Lätis, Leedus ja osa väikefirmadele Rootsis.
Laenu suurus on 200 miljonit eurot.
Jah.
Kui palju EIB plaanib Kesk- ja Ida-Euroopas pankadele laenu anda?
See 11 miljardit, millest oli juttu, ei ole lagi. Läinud aastal laenasime pankade kaudu kaheksa miljardit eurot edasilaenamiseks, tänavu tuleb summa suurem.
Kuidas on praegune kriis EIB rolli muutnud?
Meie roll ei ole muutunud. Laename samal otstarbel, kuid kiiremini ja suuremas mahus. Läinud aastal väljastasime laene 57 miljardi euro ulatuses, mida on ligi 20% rohkem kui 2007. aastal. Oktoobrist, kui meie omanikud (ELi liikmesriigid) taotlesid laenutegevuse suurendamist, on see kasvanud ligi 40%. Tänavu esimeste kuude põhjal on meie laenud kasvanud 50%. Aasta kokkuvõttes on plaan suurendada laenumaht 70 miljardi euroni.
Kas EIB-l on raha hankimine keerulisemaks läinud?
2007. aasta alguses tuli kriis meile kasuks - saime laenata odavamalt, kuna raha otsis n-ö kvaliteetse paigutuse võimalust. Oktoobris ja sealt edasi, kui olukord turgudel muutus väga raskeks, tuli ka meil laenuraha eest rohkem maksta. 2009. aastal on jälle lahedamaks läinud, kuid maksame rohkem, nagu kõik teised. Siiski saame odavamat intressi kui liikmesriigid.
Kas omanikud on pidanud aktsiakapitali laiendama?
Jah. Aprillis tehti otsus suurendada aktsiakapitali 232 miljardile eurole. Suurendamine toimub väljavõtmata kasumist, nii ei pea liikmesriigid eraldi sissemakseid tegema.