Euroraha jõuab koju

Ralf-Martin Soe 26. mai 2009, 00:00

Aasta lõpuks loodetakse kätte saada 4-5 miljardit krooni ja seitsme aastaga üritab riik välja jagada kõik eurotoetused suuruses 74 miljardit krooni. Lisaks 53 miljardile kroonile eurotoetustele oodatakse ka 21 miljardi eest põllumajandustoetusi. See raha on kokku nii suur, et selle eest saaks ühe aasta kogu riiki ülal pidada (täpselt nii suur oli näiteks 2007. aasta riigieelarve) või siis jääb sellesse suurusjärku 60% kõikidest eraisikute pangalaenudest.

"Meil ei ole põhjust eeldada, et me ei jaga seda 53 miljardit välja," ütles rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna juht Ando Siitam.

Ta lisas, et see nõuab nii toetuse andjate kui ka saajate pingutust. Siitami kinnitusel on uute eurorahade laekumise tempo kiiresti kasvama hakanud.

Samas ei saa neid prognoose puhta kullana võtta. Rahandusministeerium lootis veel aasta alguses, et makstakse välja 6,5 miljardit uusi eurotoetusi, aga nüüd räägitakse konservatiivsest prognoosist kätte saada 4-5 miljardit krooni.

"Meid teeb murelikuks võimalus, et riik jätab suures osas euroraha potentsiaali kasutamata," ütleb Nordeconi finantsjuht Sulev Luiga.

Põhjust ei tule kaugelt otsida: sadadesse miljonitesse ulatuvad riiklikud projektid annavad ehitusfirmadele korralikult tööd.

Erasektor saab eurorahast kasu eelkõige allhanke osas, kuna riigi jagatavad suured toetused lähevad enamasti riiklike objektide ehituseks. Kui reastada viimase pooleteise aasta kõik suuremad rahandusministeeriumisse koonduvad eurotoetuste saajad, siis ühtegi riigiga mitteseotud ettevõtet või MTÜd esisajast ei leia. Esimese saja keskmine toetuse suurus on aga üle 100 miljoni krooni.

Kõige suurem erakapitalile kuuluva eurotoetuse saaja on Sangla Turvas, kellele on määratud 26 miljonit krooni turbatöötluskompleksi väljaehitamiseks. Sellest summast on makstud välja 8,4 miljonit. See summa kahvatub riigiettevõtetele määratud raha kõrval.

Näiteks riigiettevõttele Saarte Liinid on määratud suurusjärgus pool miljardit krooni sadamatöödeks, Eesti Raudtee infrastruktuuriettevõttele EVR Infra aga sama palju raudtee rekonstrueerimiseks.

"Majandusministeerium on meid euroraha saamisel hästi palju toetanud. See on nende töö, et me nii palju riigisadamaid saame korda teha," ütles Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammleht.

Euroraha hakati jahtima juba aastast 2005, nüüd on viljade lõikamise aeg.

Kokku on Saarte Liinid saanud kolme projekti heakskiidu, kogusummas 514 mln krooni. Omafinantseering, mis kaetakse peamiselt laenuga, on vahemikus 0-15% projekti maksumusest. Erakapitalile ei liigu palju euroraha peamiselt ka seetõttu, et omafinantseering peab olema üle 50 protsendi projekti maksumusest, omavahendeid on aga raske leida.

Üleüldse on euroraha loogika selline, et lõviosa rahast on suunatud riiklikult oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamiseks, mis, tõsi küll, elavdavad ehitusturgu.

Ants Tammleht ütles, et nemad on teinud 17 erinevat väikest ehitushanget ja ehitusettevõtjate huvi on väga suur. Ühele hankele (millest suurim on 80 mln krooni) seab end üles keskmiselt 8-15 huvilist. Tammlehe sõnul on ehitajate suure huvi põhjuseks nende väikene töökoormus.

See on ainus kord, kui Sangla Turvas on toetust saanud. Abi tuli õigel ajal. Esiteks soovisime tõsta efektiivsust, et oleksime võimelised konkureerima välisturgudega. Teiseks on eksport väga oluline, kuna me ekspordime 95% toodangust.

Me ei oska öelda, kas toetuse saamine on lihtne või mitte. See oleneb olukorrast. Meie puhul eelnes sellele firmasisene aastatepikkune analüüs. Meie puhul oli turbatöötluskompleksi moderniseerimise omaosaluse määr 60 protsenti. Kui aga keegi toetust ei saaks, oleks süsteemis vajakajäämisi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing