Energiastrateegiad ja raha

Eesti energiapoliitika aastaid kestnud aruteludel on väga palju diskuteeritud energia tootmise, varustuskindluse ja keskkonnahoiu teemadel, kuid teisejärguliseks on jäänud tarbimine.

Kuskilt on tekkinud väide, et energiasektor vajab 100 miljardit krooni investeeringuid energiavarustussüsteemide arendamiseks, uuendamiseks jne. See ilus summa lummab, kuid kahtlaseks jääb, milleks ja kas on vaja nii palju.

Loogiline oleks, et energiastrateegiat kujundatakse ennekõike lõpptarbimisest lähtudes, sest tarbimisvajadused määravad tootmismahte. Tarbimise kohta ütlevad aga Eesti energeetika põhidokumendid vähe. "Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava kuni 2015" (2004) ütleb napilt: "primaarenergia tarbimine ei pea ületama 2003. aasta taset". Veebruaris valitsuses heaks kiidetud elektrimajanduse arengukava aga piirdub tarbimise kohta OÜ Põhivõrgu prognoosiga, et elektri tarbimine kasvab 1,6-3,8% aastas. Varasemas kavas oli hinnang, et säästupotentsiaal on 10-15%, kuid ei midagi selle kasutamisest.

Kas energiaprobleemi on parem lahendada, lastes tarbimisel minna omasoodu ja panna tootmisse nii palju, kui on "vaja", või ohjata tarbimist? Seniste uuringute põhjal saab väita, et energia kokkuhoid on odavam, keskkonnasõbralikum ja töökindlam. Ehk tuleme välja 50 miljardiga 100 asemel?

Vanade hoonete soojatarvet on võimalik rekonstrueerimisega 30-50% vähendada. Uued hooned võivad juba olla mitu korda väiksema energiatarbega. Selleks, et katta 1 kW lisavõimsust tarbija juures, tuleb investeerida kogu tarneketti, võimsust on vaja juurde 1,2-1,3 kW, arvestades kadusid ja vajalikku reservvõimsust. Hinnangute järgi on 1 kW kokkuhoid lõpptarbija juures (olenevalt meetmest) 3-50 korda odavam, kui selle asemel elektrijaamade 1,2 kW lisavõimsuse tarnimine tarbijani. 1 kWh kokkuhoid tarbija juures annaks kadusid arvestades u 4 kWh kütuse kokkuhoidu elektri tootmisel.

Meil on suvine miinimumkoormus 400 MW ja talvine maksimum 1600 MW - investeeringud tuleb aga teha talvise maksimumi järgi. Üks võimalus ressursse paremini kasutada on toota soojuspumpadega soojust ja sesoonselt salvestada maa sisse talvise soojavarustuse tarbeks, see vähendaks tippvõimsuse vajadusi, asendaks gaasi jt katlakütuseid.

Võiks vähendada hoonetele ja ettevõtetele antavat võimsuslimiiti. Energia "puudujääki" saab ju kompenseerida energiat säästvate abinõudega ja kulud võivad olla palju väiksemad. Või ettevõte ehitab ise koostootmisjaama. Võiksime toetada/finantseerida energia kokkuhoiu projekte miljarditega, mitte matta seda raha energia tootmisse.

Autor: Heinar Nurste