Euroopa Parlamendis jäid peale paremjõud

Läbi põrus ka üleeuroopaline euroskeptiline partei Libertas, mis lootis valimistelt vähemalt sadat mandaati. Parlamenti pääsuks ei saanud Iirimaal piisavalt hääli isegi partei asutanud ärimees Declan Ganley.

Suurimaks fraktsiooniks viieks aastaks valitud 736 kohaga Euroopa Parlamendis jääb 265 mandaadiga Euroopa Rahvapartei (EPP), millega Eestist liitub Tunne Kelam.

Sotsid, millega liitub Ivari Padar, jäid küll teiseks, kuid loodetud 200 mandaadi asemel saadi 162 saadikukohta.

"Oleme kibedasti pettunud, lootsime paremat," kommenteeris Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide liider Martin Schultz, kelle kodupartei Saksamaal sai sõjajärgse aja suurima valimiskaotuse. "Enamikus riikides läks meil väga kehvasti," lisas ta.

Euroopa kuuest suuremast riigist ei suutnud sotsialistid ja vasakparteid Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ega Poolas valijaid veenda, et majanduslangus ja finantskriis nõuab võimuvahetust. Suurbritannias ja Hispaanias said aga just võimul olevad vasakparteid suure kaotuse.

See ei tähenda, et Euroopas on kasvanud toetus vabale turumajandusele. Aktiivse sekkumisega majandusse, et kriisi tõrjuda, on parempoolsed valitsused sotsidel relvad käest võtnud.

Kolmas suurim fraktsioon parlamendis on Liberaalide ja Demokraatide Liit (ALDE), millega liituvad nii keskerakondlased Siiri Oviir ja Vilja Savisaar kui Kristiina Ojuland Reformierakonnast. Üksikkandidaadina läheb Euroopa Parlamenti Indrek Tarand.

"Uue parlamendi koosseis ei erine palju eelmisest, kus enamik otsuseid võeti vastu kaaluka enamusega," kommenteeris tulemust Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia. "Ma ei usu, et otsuste tegemisel suuremaid raskusi tekib."

Euroopa Komisjoni presidendile Jose Manuel Barrosole tõotab paremjõudude ülekaal uut mandaati veel viieks aastaks. Tal on selleks head väljavaated, ütles eile Saksamaal kristlike demokraatide (CDU) valimisvõitu tähistanud kantsler Angela Merkel. Euroopa liidrid arutavad Barroso toetamist tuleval nädalal toimuval Euroopa Ülemkogul.

Vastvalitud parlamenti pääses senisest enam väikeste ja äärmusparteide esindajaid - Suurbritanniast näiteks ainult valge nahavärviga liikmeid tunnistav rahvuslik partei ning Hollandist immigratsioonivastane Vabaduse partei. Rootsis kogus eriti noorte hulgas suure toetuse Piraatide partei, mis võitleb vaba failivahetuse eest internetis.

Kokku on uues parlamendis 178 väikeste ja äärmusparteide esindajat.

Majanduskriisist enim räsitud riikides jäi Iirimaal peaminister Brian Coweni partei Euroopa Parlamendi kohast ilma ning valitsust ootab ees usaldushääletus. Lätis oli nii kohalikel kui ka europarlamendi valimistel võidukas venekeelseid Läti kodanikke ühendav Üksmeele Keskus.

Nagu ennustati, võitsid valimised ülekaalukalt paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei koosseisu kuuluvad erakonnad. Kõige enam kaotasid kohti sotsid ning liberaalid.

Seega võib kergemalt hingata Jose Manuel Barroso, kes konservatiivina võib nüüd kindlamalt loota Euroopa Komisjoni presidendikoha säilitamisele. Eesti on tema jätkamist juba varem toetanud.