Glaskek tõrjub võlast võrsunud kahtlusi

Glaskeki tütarfirmal Glaskek Tallinnal on viimase poole aasta jooksul kasvanud võlg riigi ees 6,8 miljoni kroonini. Sellest suurima osa ehk 3,2 miljonit moodustab käibemaks.

Maksuvõlg ning asjaolu, et kolmel teisel tütarettevõttel pole sel perioodil maksuhäireid olnud, on pannud akende-uste ja fassaadide tootjad kahtlustama, et Glaskek teeb hangetel soodsamaid pakkumisi just riigimaksude maksmata jätmise arvel. Nii saavat Glaskek osaleda n-ö puhta taustaga tütarde kaudu näiteks Soome riigihangetel, kus nii riik kui ka eratellijad jälgivad hoolega pakkuja maksekäitumist. Tallinna tütre pealt, kes alltöövõtuna teisele tütrele tööd tegevat, jäetakse maksud tasumata.

Kahtlusi niigi pingelisel turul õhutab ka fakt, et võlgades tütarfirma nimi muudeti mai lõpus Glaskekiga näiliselt mitteseonduvaks Delooraltiks.

Glaskeki juhatuse liige Indrek Pajuri peab selliseid väiteid "müraks ja hämaks, mis on maksuvõla ümber tekkinud". Pajuri sõnul on maksuamet pannud nende Tallinna tütarettevõttele peale tõkendi ja praegu peetakse ametiga läbirääkimisi võla ajatamiseks.

Glaskeki finantsdirektori Meelis Põlda sõnul hakkas maksuvõlg tekkima eelmise aasta lõpus, kui otsustati Tallinna tootmised üle viia Tartusse ja töölised koondada. "Maksuvõlad tekkisid turuhindade langemise, käibe drastilise vähenemise ning töötajate koondamis- ja puhkusetasude väljamaksmise tõttu, mis tekitasid kohe negatiivsed rahavood koos maksuvõlaga," ütles ta.

Miks vahetas ettevõte aga tütre nime? "Kuna ajatamise taotluse oleme esitanud pikemaks perioodiks kui see aasta, siis mõtlesime, et milleks ärritada üleeuroopalisi tarne- ja kindlustusfirmasid ühe Glaskeki nimega sarnase kehaga, mis on küll ajatatud protsessis, aga ripub ikkagi üleval maksuvõlglasena," ütles Pajuri.

Tema sõnul on Baltimaad nn punane piirkond ja kindlustusfirmad näevad maksuvõlgu või muid sarnaseid probleeme väga kriitilises kontekstis.

Pajuri kinnitusel pole nad kavatsenud pankroti kaudu riigimaksude tasumist kaelast ära saada. "Meil on kogu aeg olnud plaan, et saame kokkuleppele maksuametiga. Ja kui me koondaks kõik kohustused ühte ettevõttesse ja tahaksime teise kaupa, siis tarnijad ju seda ei annaks," ütles ta.

Ka kogu kontsernis pole Pajuri kinnitusel viivitusi tarnijatele maksmisega ja ka Tallinna tütrest on tarnijad oma raha kätte saanud.

Suurinvesteeringute, nagu 160 miljonit maksma läinud Tartu tehase investeeringu, tagastamiseks on ettevõte koostanud pankadega saneerimiskava. "Nad on kõik meie tegevussuunad heaks kiitnud, kaasa arvatud suhtlemised tarnijatega ja sellesama ettevõtte koondamise ühte kehasse," ütles Pajuri.

Ta lisas, et Glaskek Tallinna sidumine ekspordituruga küll ei õnnestunud, aga kui vaadata kogu kontserni puit-alumiiniumakende eksporti, siis on ettevõtte võrreldes möödunud aastaga oma eksporti märkimisväärselt kasvatanud.

Pajuri sõnul annab asjaolu, et Tallinna tehast ei suudetud eksporditurgudele kaasata, alust konkurentidel arvata, et ettevõte on seepärast turul agressiivne. "Aga tegelikult peitub see agressiivsus Tartu tehase pinna ja tööjõu ratsionaalses kasutamises. Ühendasime kogu Tallinna tehnoloogia Tartuga," märkis ta.

Äriühingu kohustused kanduvad selle pankrotistumisel või äriregistrist kustutamisel ettevõttega seotud füüsilistele isikutele või äriühingutele. Tütarfirma maksejõuetuse korral ei vastuta emafirma küll otseselt tütre võlgade eest, kuid kui näiteks juba äriühingu loomisel on tuginetud mittekasumlikule mudelile, on üks võimalus võlga emafirmalt või vastutavatelt isikutelt nõuda. Taolistel juhtumitel on maksuametil positiivne praktika, kus menetluses tuvastatakse äriühingute tegelik majanduslik sisu, hinnatakse perspektiive ja vastavalt juhtumi iseloomule lahendatakse olukord. Konkreetset juhtumit amet seaduse järgi kommenteerida ei tohi.