Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Xeroxi juhtivduo rivistub ümber

Tõnis Oja 15. juuni 2009, 00:00

Xeroxi uue tegevjuhi määramine on ajalooline vähemalt kahel põhjusel. Esimest korda saab ajakirja Fortune 500 USA suurema ettevõtte juhiks mustanahaline naine ning esimest korda asendab üks naissoost tegevjuht teist.

Aga need faktid on olulised pigem entsüklopedistidele ja mälumänguritele. Tööstusharu ekspertidele ja analüütikutele on juba aastaid teada, millist titaanlikku tööd tandem, üheksa aastat ametis olnud Anne Mulcahy ning 1. juulil tema asemel ametisse asuv Ursula M. Burns, on ettevõtte pankroti servalt eemalekiskumiseks teinud.

Ja kergemaks neil ei lähe. Kliendid ostavad koopiamasinaid ja suuri printereid vähem, kontorid püüavad kulude kokkuhoiu nimel kasutada üha vähem paberit. Seadmete hinnad ja marginaalid langevad.

"Ma arvan, et seesmine pidu lõppes juba 60 sekundit pärast e-kirja välja saatmist," kommenteeris juhivahetuse nimetamist ajakirjale BusinessWeek Clarke Murphy personaliotsingufirmast Russell Reynolds. Oli ju dünaamilise tandemi, nagu ajakiri Fortune neid nimetas, ümberrivistus tegelikult juba ammu teada. Lõplik väljaütlemine oli mai lõpus ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul.

On väga vähe ettevõtteid, mille nimi muutub ühel hetkel verbiks. Peale Google'i ei tule esimese hooga meelde mitte ühtegi. 1906. aastal New Yorgis fotopaberit ja kopeerimisseadmeid valmistava ettevõtte nimi oli algul Haloid, seejärel Haloid Xerox. Praegust nime kannab ettevõte alates 1961. aastast. Kaks aastat hiljem toodi turule laual käiv paberkoopiamasin, üheksa aastat hiljem loodi laserprinter.

Kui Mulcahy Xeroxi juhtimise 2001. aastal üle võttis, oli maailma suurim kiirete laserprinterite tootja väga suures hädas. Kliendid eelistasid nende suurte koopiamasinate asemel väikesi laual asetsevaid, mida tootsid konkurendid eesotsas Canoni ja Hewlett-Packardiga. Ettevõte oli pankroti äärel, reitinguagentuuris olid Xeroxi võlareitingu alandanud sügavale rämpsvõlakirja (B1) staatusele (veel 2000 aasta alguses oli ettevõtte võlareiting A2).

See, mis järgneva viie aasta jooksul toimus, oli väikene ime. Tänu kulude drastilisele kokkuhoiule ja ettevõtte ümberstruktureerimisele suudeti võlakoormust vähendada poole võrra. Kasum kasvas 2006. aasta lõpuks 13-kordseks, 1,2 miljardi dollarini, kusjuures käibe kasv oli nendel aastatel olematu ning vahepealsetel aastatel koguni kahanes.

Kaks viimast aastat on olnud siiski kehvemad. Ning eelmisel aastal kukkus kasum 230 miljoni dollarini ning selle aasta esimeses kvartalis langes käive 30 protsenti.

Analüütikute arvates keskendub Burns kõigepealt müügi taastumisele arenevatel turgudel (Venemaal kukkus käive näiteks kolmandiku võrra). Teine oluline ülesanne on tugevdada positsioone koduturul, kust on võimalik välja pigistada rasvasemaid marginaale.

Nagu öeldud, kahe naise näol on tegemist dünaamilise duoga ning 1. juulil toimub vaid ümberrivistumine (Mulcahi jääb nõukogu esimehe kohale). Burnsi peetakse aga võimekaks juhiks. Konsultatsioonifirma Brown Technology Groupi juht Reginald Brown kinnitas ajakirjale BusinessWeek, et kolleegid nägid temas juhimaterjali juba kaks aastakümmet tagasi.

Analüütikud soovitavad aktsiat osta või hoida, müügisoovitusi väärtpaberile pole.

Ma arvan, ei ole liialdus väita, et tänapäevase personaalarvuti tegelikuks loojaks võiks pidada Xeroxit või vähemalt on sellel ülisuur osa.

1970ndate aastate alguses, mil ettevõtte asutas Xerox PARCi nimelise uurimiskeskuse, kus leiutati muu hulgas laserprinter, aga ka tarkvara graafiline kasutajaliiges, tänu millele on meie arvutites aknad ja ikoonid ning arvutihiir. 1979. aastal võimaldati Apple'i mitmel töötajal eesotsas ühe asutaja Steve Jobsiga viibida laboris, kus geniaalse vaistuga Jobs tabas kohe ära leiutiste võimalused. Järgmisel aastal kutsus Jobs mitu uurimiskeskuse töötajat Apple'isse, et nad saaksid oma ideid täielikult realiseerida.

Xerox ise ei osanud aga paraku oma leiutistes perspektiivi näha, mille eest on ettevõte hiljem kõvasti nahutada saanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:08
Otsi:

Ava täpsem otsing