Mõis: EBRD aitab monopoli lõhkuda

Kriis kutsub esile taastuvenergeetika tohutu arengu: projektid on olemas, aga omanikel pole piisavalt raha, nad on sunnitud need ära müüma neile, kel on raha ja oskusteavet, ütles Mõis intervjuus Äripäevale.

Kui poleks tulnud EBRD, oleks tulnud mõni teine investor. Samas pole projekt veel ressurssidega hästi kaetud, vaatamata EBRD 300 miljonile kroonile. Ühinemised teiste tootjatega on täiesti reaalsed. See viib Eesti Energia monopoli lagunemisele. Euroopa Liidu energeetika suurim probleem on elektrituru liberaliseerimine ja seda eesmärki see teenibki.

Selliseid otsuseid pole tehtud. Eelmises majanduslikus mudelis, mis lõppes mullu, oli iga ettevõtte eesmärk börsile minek. Nüüd ei ole maailmas IPOsid aasta aega tehtud. Kuid rahanumbrid lähevad suureks, eriti meretuuleparkide ehitamisel. Eestist strateegilisi partnereid leida pole, kui, siis Eesti Energia ise.

Seda oodatakse hirmsasti juba kaks aastat. Aga ka riigil on oma suutlikkus, keegi ei saa öelda tähtaega demokraatliku parlamentaarse protsessi tingimustes.

Kui mind poliitikast - kuidas öelda - minema löödi või kui ma sealt ära tulin, hakkasin riskikapitalistiks. Ja see on üks 7-8 projektist, mis ma 2002. aastal üles korjasin ning see on olnud väga edukas.

Jõudsin sinna naftapõhise energeetika kaudu ehk vaadates, et oleme läbi Tallinna voolanud Vene naftatransiidiärisse hiljaks jäänud. Olles juba energeetikas, polnud raske märgata, et tuleviku loob tuuleenergeetika ja roheline energeetika. Sealt tekkis tahtmine ja ega projektidki lasknud end kaua oodata.

Elekter tuleb mööda traati, pole juurde kirjutatud, milline on põlevkivi- ja milline tuuleenergia. Tuuleenergia on hea siis, kui ta on piisavalt suur, et tagada stabiilsus. Tegelikult on võimalik mõelda, et teed õuele basseini ja soojendad seda tuuliku toodetud energiaga, aga selliseid mängukanne mul ei ole.

Muidugi. Maailm on otsustanud end naftapõhisest energeetikast lahti siduda. Baltimaades on elektrijaamad jõudnud staadiumisse, kus need tuleb sulgeda, nagu näiteks Ignalina Leedus.

Euroopa Liidus on kõige mürgisem kütus, mida põletatakse elektri tootmise eesmärgil, põlevkivi, ja seetõttu tuleb ennaktempos ka põlevkivil baseeruvate elektrijaamade sulgemine. Kohtla-Järve suleti, Narva on järjekorras. See on ka soodustav tegur.

Eesti peaks 2020. aastaks viima taastuvenergia osakaalu praeguselt 16 protsendilt 25 protsendile.

Tuuleenergia assotsiatsiooni juhi Martin Kruusi sõnul sisaldab see ka puitkütust, mis on Eestis laialt kasutusel.

"Ainult puidu arvel on seda küllaltki keeruline teha," märkis Kruus eilsel tuuleenergeetika ümarlaual ning selgitas, et kui pool mahust tehtaks tuuleenergia abil, peaks lisanduma tuulikuid 900 megavati tootmiseks, praegu on võimsus 80 MW.

"Kes praegu kiiremini energiasäästukava ja taastuvenergia kasutamise käivitab, see pääseb majandussurutisest kiiremini," ütles riigikogu liige ja roheliste eestkõneleja Marek Strandberg.

Merepõhja uurimist ja ehitamist reguleerivad seadused on aga toppama jäänud ning see võib peletada investoreid, lisas ta.