Ütleme Soomele, et jätke inetused

Eesti ehitajad on sattunud Soomes tugeva surve alla. Soomlaste ehitajate ametiühing Rakennusliitto kasutab seaduse piiril balansseerivaid võtteid, et eestlaste firmasid ahistada.

Äripäev leiab, et Eesti riik peaks vaidlusse sekkuma nii oma välisesinduste kui ka poliitikute sõnavõttude kaudu.

Kui Ukraina kasiinokeelu kehtestas, siis astusid Olympic Entertainment Groupi eest välja nii Eesti saatkond Kiievis, välisminister Urmas Paet kui ka peaminister Andrus Ansip. Nad lähtusid Eesti-Ukraina investeeringute kaitse lepingust, väites, et lepingut on rikutud. "Üks Eesti välispoliitika ülesannetest on Eesti ettevõtjate tegevuse toetamine välismaal," ütles välisminister Urmas Paet siis.

Ühtlasi kutsus välisministeerium Eesti ettevõtjaid üles olema tihedamalt kontaktis nii ministeeriumi kui ka saatkondadega asukohariikides, et muu hulgas ka probleemidest rääkida. Nüüd on välisministeeriumil ja Eesti suursaatkonnal Soomes probleem, millega tegeleda.

Muidugi, kõik riigid ja nende alamad peavad käituma mängureeglite kohaselt. Mängureeglid ütlevad (sellel tingimusel Soome ametiühingud üldse nõustusid tööturu avamisega), et Soomes tehtava töö eest tuleb alati maksta sellist palka, mis vastab Soome ametiühingute saavutatud kokkulepetele. Ent Eesti ettevõtted, kes soomlastega on vastuollu sattunud, võivad seda kokkulepet täita kui hoolikalt tahes - sellest soomlaste Rakennusliittole ei piisa.

Nad leiavad mingi põhjuse, miks eestlased musta nimekirja kanda - näiteks küsivad pangakontode väljavõtteid ega selgita sellise nõudmise alust - ning sealt edasi on eestlastel juba raske Soomes tellimusi leida. Probleem, nagu selle sõnastab Soraineni büroo advokaat Paul Künnap, on selles, et lubatu ja mittelubatu piir ongi Rakennusliitto puhul segane. Ametiühing püüab hea meelega sogases vees kala, sest siis kala - boikotid Eesti firmade vastu - näkkab.

Just sellele peakski Eesti riik oma Soome kolleegide tähelepanu juhtima. Kaupade ja kapitali vaba liikumise kõrval on tööjõu vaba liikumine üks Euroopa Liidu põhivabadustest. Kui Soome ametiühingud seda põhimõtet ei austa, kuid nende tegevuse üle puudub igasugune järelevalve, siis on see ka Soome riigi probleem.

Selle taustal on naljakas meenutada, et veel mullu augustis (veidi enne suure kriisi puhkemist) hellitasid Soome ja Eesti ametiühingud mõtet leivad ühte kappi panna. Seda mõtet toetas tollal ka Matti Harjuniemi, Rakennusliitto juht. Nüüd kaitsevad soomlased vaid omasid.

Soomes tegutsevad Eesti ehitusettevõtted ja ehitajad tegid targasti, kui asutasid esindusorganisatsiooni MTÜ Steel (Soomes Tegutsevate Eesti Ettevõtete Liit), et koos oma õigusi kaitsta. Nüüd on ka riikidel konkreetne partner, kellega dialoogi astuda.

Autor: ÄP