Palgatõus ja 300miljoniline tellimus

Äripäeva võõrustanud Baltic Workboatsi juhatuse liige ja suuromanik Margus Vanaselja ütleb ettevõtte tootmis- ja olmeruume näidates, et neil läheb nagu tavaliselt.

"Meie tahaksime veel sel aastal 20 uut inimest - inseneridest keevitajateni - tööle võtta. Me ei ole koondanud ega palku langetanud. Eestis on tegelikult väga mõnus äri ajada. Ei ole ettevõtte tulumaksu, üldine maksukoormus on suhteliselt madal. Kredexist saime ka just 24miljonilise ekspordikäenduse. Seega ei saa öelda, et abi ettevõtjateni ei jõua, kuid paketid peaksid olema paindlikumad ja suuremad, lähtuma konkreetse ettevõtja vajadustest," arutleb Vanaselja.

Firmas töötab 60 Eesti inimest - elektrikud, koostjad, keevitajad. Lisaks on ametis viieliikmeline Ukraina keevitajate brigaad.

"Laevaehitusinsenerid oleme osaliselt ümber koolitanud Tehnikaülikooli lõpetanud konstruktoritest, aga osa on juba Soomes ülikooli lõpetanud laevaprojekteerijad," räägib Vanaselja.

Jaanipühade ajal kirjutas Vanaselja Rootsis sealses piirivalveametis alla kuni kuue kiire piirivalvekaatri ehituslepingule. Kaatrid, millest Eesti piirivalvajad vaid unistada võivad, maksavad kokku ligikaudu 300 miljonit Eesti krooni.

"Rootslased on kõvad süvenejad ja analüüsijad, uurivad su tausta, küsivad, pärivad… Ja kui sobib, siis isegi võivad võtta kallima pakkumise kui mõnel meie konkurendil, eelistades alati kvaliteeti," kirjeldab Vanaselja.

Inseneri sõnul on rootslastele väga oluline töökeskkond, mistõttu mugavusvarustuse pealt kokku ei hoita.

"Kuna rootslased käsitlevad piirivalvekaatrit inimeste töökohana, kus nad pead-jalad koos sageli pikemalt peavad koos olema, siis ei koonerdata ka õhukonditsioneeride ja mürataseme ning vibratsiooni madalal hoidmise nimel," räägib Vanaselja.

Baltic Workboats on Baltikumis ainus, kes alumiiniumist lootsi-, patrull-laevu ja -kaatreid ehitab. Saarlased ostavad sisse vaid laevade juhtimisseadmeid, elektroonikat ja mootoreid, kõik muud tööd tehakse Nasva sadamakail asuvas tootmishoones.

Sel aastal saab hall uue naabri, sest ettevõtte praegused ruumid on kitsaks jäänud.

Miks rootslased, soomlased, bulgaarlased ja aserid just Nasvast laevu tellivad? "Oleme suutnud oma toote kvaliteedi viia maailmas hinnatud Soome ja Rootsi töölaevatootjatega ühele tasemele. Kuna kõik laevad on eritellimused, siis oleme proovinud olla hästi paindlikud ja tulnud vastu alati kliendi nõudmistele ja soovidele. Oleme pannud palju rõhku just tootearendusele ja investeerinud palju ka korralikesse tootmisvahenditesse ja tingimustesse. See tekitab usaldust. Kui toodaksime kuskil vanas kolhoosi töökojas, ei võtaks meid keegi tõsiselt," arvab Vanaselja.

Ta rõhutab, et edu alus on ka aktiivne turundusstrateegia. "Oleme riskide hajutamiseks kanda kinnitanud erinevatel turgudel," lisab ärimees.

Inseneri sõnul ei tähtsustaks ta Eestis nii üles kiidetud tootetutvustusmesse üle. "Tulusam on aktiivne toodete presentatsioon, võimalike klientide küllakutsumine, nende ise maailmast ülesotsimine ja Eestisse toomine," annab Vanaselja nõu.

Ettevõte on end käinud tutvustamas nii Sri Lankal, Malaisias kui ka Kanadas.

Augustis tulevad Saaremaale nigeerlased eelluuret tegema, kas ja milliseid jõekaatreid sealsele mereväele tellida. Ka Sri Lanka on patrullkaatrite vastu huvi tundnud. Samuti on valmistatud laevu lätlastele ja ukrainlastele, ka Eesti piirivalvele, keskkonnainspektoritele ja AS Eesti Lootsile

Eesti Lootsi juhatuse liikme Aivo Pitki sõnul on nad riigihangete käigus Baltic Workboatsilt kokku 13 lootsilaeva ostnud.

"Viimane hange oli 2005. aastal. Nende hinna ja kvaliteedi suhe sobib meile,hooldusbaas on praktiliselt meist üle lahe. Ma ei tahaks isegi mõelda selle peale, kui peaksime juulis näiteks itaallastega hooldeküsimusi hakkama lahendama," on Pitk rahul.

Lootsilaevad sõidavad aastas paar tuhat tundi, mis on ühe laeva kohta väga suur koormus. "Aga ei ole veel juhtunud, et mõni laev oleks ära uppunud või mõni loots laevale viimata või sealt toomata jäänud. Üllatavalt hästi peavad Saare poiste laevad nii rängale koormusele vastu," lisab Pitk.