Hullem kui force majeure

Riigiasutustega sõlmitud lepingud peaksid kehtima lõpuni tingimustel, mil need enne "juulipööret" kahelt poolt heauskselt allkirjastati.

Ainult nädalase etteteatamisega tõstis riik käibemaksu 18%-lt 20%-le. Samas on paljudel ettevõtetel sõlmitud pikemaajalised lepingud riigiasutustega ja riigile kuuluvate sihtasutustega, kes ei ole käibemaksukohuslased.

Nendes lepingutes on reeglina välja toodud ettevõttega kokkulepitud tasu, millele on lisatud lepingu sõlmimisel kehtinud 18%ne käibemaks ning kirjas ka lepingu lõplik kogusumma.

Kui nüüd tuleb sama kogusumma baasil maksta riigile ära hoopis 20% käibemaksu, siis milline osapool peaks võtma kahju enda kanda?

Kaubanduskeskused saavad pärast esimest ehmatust oma teenuste hinnad uue käibemaksu valguses üle vaadata. Kui aga ettevõttel on leping riigiasutusega, mis peab hoidma paigas käibemaksu sisaldava lepingu lõpphinna, siis on ettevõtja kahvlis, sest osa tema kokkulepitud töötasust muutub sujuvalt maksuks.

Minu ettepanek on, et enne 1. juulit sõlmitud hankelepingud riigiasutustega tuleks lõpuni viia lepingus fikseeritud 18%-lise käibemaksuga. Või lubatagu siis riigiasutustel karme riigihankelepinguid käibemaksu muutuse võrra suurendada.

Lihtsalt koostööpartnerilt suurema venna õigusega lepingus kokkulepitud summast osa raha ära võtta ei ole õiglane.

Seda enam, et käibemaksu muutus oli ettevõtjatele ootamatum kui force majure, sest on ju loogiline eeldada, et maksutõus ei saa tulla nii ettenägematult nagu välk ja pauk.