Kohaliku võimu tugi tootjatele sümboolne

Omavalitsused ja kohalik ettevõtlus peaksid ideaalis toimima käsikäes ja üksteist toetades. Ettevõtlusest, selles rakendust leidvatest inimestest oleneb ju läbi tulumaksu laekumise otseselt nii valla-linna rahakoti paksus kui ka kohaliku rahva elujärg.

Loomulikult ei saa ega tohigi omavalitsus erasektorile otsest majanduslikku tuge suunata ja ega ettevõtted seda ootagi, ent on kümneid ja kümneid kaudseid tegevusi, mille täitmise kaudu võimalik piirkonna ettevõtlust soodustada, mittetäitmise korral aga firmade tegevust kas raskendada või sootuks võimatuks muuta. Näiteks teatud infrastruktuuride rajamine ja korrashoid, detailplaneeringute menetlemine, kohalike teede hooldamine, rääkimata sotsiaalvaldkonnast.

Paraku on majanduskriis viinud enamiku omavalitsustest - vähemalt väikeste ja keskmike hulka kuuluvad - praegu seisu, kus nendepoolne n-ö äriarendustegevus ja kõik sellega seotud projektid ja plaanid on sügavale kalevi alla maetud. Parimal juhul aitavad omavalitsused siin-seal kaasa piirkondlike ettevõtlus- ja arenduskeskuste ning oma firmade kokkusaamistele ja infovahetusele. Lõviosa valla- ja linnajuhtide ajast ja energiast võtab praegu aga järjest kriitilisemaks kiskuvate sotsiaalprobleemidega maadlemine.

Nii tunnistas Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, et vallavalitsusel on oma eelarvest võimatu Jõhvi ettevõtjate elujärge mingil moel parandada, kuna kärbete tõttu ei ole isegi olemasolevat sotsiaalsfääri võimalik jätkusuutlikult üleval hoida.

Kuigi Jõhvi vald on veel selles suhtes hea näide, et juba kinnisvaraarenduse hiilgeajal vallavalitsuse algatusel tuule tiibadesse saanud SA Jõhvi Tööstuspark pakub kohalikele ettevõtetele peavarju ja leevendust raskete aegade üleelamiseks. Näiteks on selle partnervõrgustike kaudu ettevõtjatel võimalik leida uusi kliente .

"2009. aasta alguses alandas tööstuspark kõikidel üürnikel lühiajaliselt üürihinda keskmiselt 20%," märkis Võhmar. "Erilise tähelepanu all on uued, alles oma tegevust alustavad ettevõtted, kelle puhul üritatakse leida hindade osas paindlikud osapooli rahuldavad lahendused."

Pärsti vallavanem Erich Palm aga ütles, et parim ja reaalsem abi kohalikele ettevõtjatele on protektsionism, nii palju kui see kohalikes oludes on võimalik.

"Ostes kohalikke teenuseid ja tooteid, säilivad piirkonnas ikkagi töökohad ja võimalus koju jääda," nentis Palm.

Hiiumaal, Käina vallas asuva ASi Dagöplast tootmisjuhi Toomas Jõõtsi sõnul peab ettevõte iseseisvalt toime tulema ja mingit tuge pole oodata.

"Olen ka ise volikogu liige ja kursis, et vallal on enda eelarvegagi kõvasti tegemist ning pole ressursse, et saaksid meile panuse anda," selgitas Jõõts. "Samas, kui toimuvad mingid muudatused või arengud näiteks infrastruktuuri alal, siis küsitakse vallast ka meie arvamust - oleme ikkagi piirkonna üks suurimaid tööandjaid."

Põltsamaa Felixi tegevjuht Anti Orav tõdes, et ei oska nimetada midagi, millega kohalik omavalitsus ettevõttele toeks oleks olnud või selle tegevust kuidagi oleks soodustanud.

"Siiski leian, et ei tasuks nuriseda, sest ega omavalitsus meid mingil moel takistanud ka ei ole," näeb ta siiski ka asja helgemat poolt.

Lääne-Virumaal Kadrina vallas tegutseva OÜ Temper juhatuse liige Rein Ruuto ei pea kuigi oluliseks, et vald kedagi tingimata peaks abistama, olgu siis majanduskriisi või mitte.

"Me pole abi saanud, aga pole seda ka küsimas käinud," kinnitas ta.

Valgamaa helme valla puidufirma OÜ Combiwood juhataja Virko Lepmets on seda meelt, et eksportiv ettevõte sõltub eelkõige oma välispartneritest, tema firma puhul konkreetselt olukorrast Skandinaavia turul. Aga samas ei jäta ta valda kiitmata, märkides et Helme vallavalitsuse suhtumine ettevõtjatesse on hea ja vähemalt vallaametnike moraalne tugi on kohalikel ärimeestel olemas.

"Kohaliku omavalitsuse põhiline ülesanne on ikkagi, et lasteaiad, koolid, teed oleksid korras ja talvel teedelt lumi lahti lükatud," iseloomustas Lepmets.

Toila vald on koostööd ettevõtjatega teinud ka enne majanduskriisi: katnud omaosalused tööhõive- ja ümberõppeprojektides, osalenud turismialases turundustegevuses oma eelarve vahenditega jne.

Praeguses situatsioonis saame valla poolt kaasa aidata ettevõtetele sellega, et ostame teenuseid või suuname nende juurde kliente (majutus ja turismiettevõtted ja ka töötlev tööstus).

Kohaliku omavalitsuse investeeringuprojektid, milles saavad tööd kohalikud ettevõtjad, on üks olulisi ettevõtluse elavdajaid. Kui vaid taotluste menetlemine kiiremini kulgeks, praegu sageli rakendatav 60-70 päevane menetlusperiood tundub kuidagi pikavõitu.

Omavalitsusele kuuluvad mitmed rajatised, mida hea äriidee olemasolul annaks kasutusele võtta.

Paraku pole meie ettevõttel küll välja tuua ühtegi säärast positiivset kogemust, mida omavalitsus oleks meie heaks teinud. Samas ei ole me seni ka veel kordagi ise nende poole pidanud pöörduma, et abi saada - seega ei oska öelda, kuidas nad sellele reageeriksid ja kas nendepoolne abi oleks ka reaalselt tunnetatav.

Ega ma ei näegi ausalt öeldes võimalust, kuidas saaks vald ühte põllumajandusettevõtet toetada. Seega ei näe ka mingit mõtet sinna mingisugust abi või tuge küsima minna.

Midagi ette heita vallavalitsusele ka ei ole - suvel on teed korras ja talvel lumevabad ning sellest minule piisab.

Keegi meilt midagi uurinud küll ei ole ning kõik on ikka nii nagu vanasti.

Kuna meil on piimatööstus, siis meid saab aidata põhiliselt ainult turustamise ja reklaamiga.

Ruumid on meil endal ja vaevalt, et vald kütuse või toorpiima ostmisega aitab.