Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seitse aastat ja heal juhul 0-tulu

Raivo Sormunen 17. juuli 2009, 00:00

Teise pensionisambasse raha kogumine tähendab umbkaudu 85 protsendi inimeste jaoks seda, et nad on fondidesse enam sisse pannud, kui praegu õnnestuks välja võtta. Vara kahanemisest pole pääsenud ka inimesed, kes alustasid kogumist seitse aastat tagasi.

Äripäeva arvutuste kohaselt on oma pensionifondiga plussis umbes iga kuues-seitsmes pensionikoguja. Kui praegu tuleks pensionile minna, oleks kõige nigelam olukord Eesti kahe kõige suurema fondi (SEB Progressiivne Pensionifond ja Swedbank Pensionifond K3) omanikel, mille osakuomanikud on olenevalt fondiga liitumise ajast umbes 9-20 protsenti miinuses.

Fondijuhid tunnistasid peaaegu ühest suust, et viimase poolteise aasta jooksul toimunud finantsturgude raputused on teinud oma töö, kuid andnud ka vajaliku õppetunni.

ERGO pensionifondide fondijuhi Siim Valneri sõnul õnnestus viimase 80 aasta suurimat langust ette näha vähestel ning löök ei tabanud mitte ainult Eesti pensionifonde, vaid kõiki maailma suuremaid ja tuntumaid nimesid, kel oli meie fondidega ligilähedane investeerimisstrateegia.

Kuid lisaks kriisile leitakse pensioniraha vähenemises ka muid tegureid. "Kogu süüd ei saa üksnes kriisi kaela veeretada," sõnas Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel, kes tuli pensioniturule eelmise aasta sügisel. "Vaadates pensionifondide aktsiaosakaalu erinevatel ajahetkedel, võib märgata teatud fondide kiiremat suutlikkust reageerida turuolukorra muutustele ja vaadata ümber investeeringud," märkis ta.

Turgude langusest kõige enam räsida saanud SEB fondijuht Vahur Madisson tunnistab, et nende progressiivne fond ei olnud finantsturgude languse eest piisavalt kaitstud. "Riskid osutusid kriisiperioodil vägagi kontsentreerituks," sõnas fondivalitseja ning tõi näiteks võlakirjaturud, mis sattusid enneolematu löögi alla.

Kuni 2007. aastani sügiseni olid SEB Progressiivsel Pensionifondil aga ühed paremad tootlusnumbrid ja Madisson lubab osakuomanikele, et fond teeb kõik, et pikema perioodi, näiteks seitsme aasta, jooksul taas parimate hulka tõusta.

LHV pensionifondide fondijuht Andres Viisemann tõi konkurentide miinusena välja liigse Ida-Euroopa armastuse, mille suhtes on olnud LHV konservatiivsem (alates 2007. aasta oktoobrist on Uus-Euroopa aktsiaturge jälgiv NTX-indeks langenud 55% - toim). Viisemann märkis, et enamiku pensionikogujate vara kaotus tuleneb sellest, et kõige suuremad pensionifondid (Swedbank ja SEB) on olnud nõrkade investeerimistulemustega. Kui vaadata tulemusi fondide lõikes, siis on raha kasvatajate ja kaotajate arv enam-vähem pooleks.

Fondijuhi sõnul on II samba esimesed seitse aastat näidanud, et tootluse erinevus on fondide vahel väga suur ning inimesed, kes pole oma pensionifondiga rahul, peaksid mõtlema, miks nad mingi pensionifondi valisid.

Viisemann ei usu, et fondide tootluse erinevus tuleb mahtudest. "Kõik pensionifondid on Eestis piisavalt väiksed, nii et maht ei saa olla takistuseks investeeringute tegemisel. Aga eks teiste fondide tulemusi peaks kommenteerima nad ise," ütles ta.

Swedbanki fondijuhi Jelena Fedotova hinnangul tuleb fondide investeeringute tasuvust hinnata pikas perspektiivis. "Seitse aastat on ilmselgelt liiga lühike periood, et teha järeldusi süsteemi kohta. Konkreetse perioodi tulemustes on tähtsaim see, millise riskiga need tulemused saavutati ja kuidas fond pikaajaliselt toodab," lisas enam kui poolte pensionikogujate raha hallata aitav Fedotova. Fondivalitseja sõnul on ka Swedbank olnud aastaid oma fondidega parimate seas, kuid see ei tähenda seda, et oled alati esimene.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing