Kingitud miljonid - kas tegemist on keelatud riigiabiga?

Tarmo Peterson 31. juuli 2009, 00:00

Äripäeva 20. juuli kaaneloos "Kingitud miljonid" räägitakse sellest, kuidas Eesti riik annab Eesti Energia Kaevandused ASi kaudu Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitajatele võileivahinnaga täitepinnast ning et riigil on jäänud saamata kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad ressursitasud.

Kuigi ressursitasu temaatika on kahtlemata tähtis, väärib kõnealune juhtum siinkirjutajate hinnangul tõsist tähelepanu veel vähemalt ühel põhjusel.

Nimelt tekib küsimus, kas riigi äriühingu Eesti Energia tütarühingu Eesti Energia Kaevandused ASi poolt täitepinnase müük teedeehitajatele kordades odavamalt turuhinnast võib olla ebaseaduslik riigiabi.

Milles siis probleem? Probleem on aga selles, et Eesti liitumisel Euroopa Liiduga võtsime endale kohustuse kinni pidada Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud riigiabi andmise keelust.

Selle keelu eesmärk on vältida olukordi, kus konkreetsed ettevõtted saavad riigi toetuse kaudu endale põhjendamatuid konkurentsieeliseid, seega laias plaanis kaitsta vaba konkurentsi püsimist Euroopa ühisturul. Riigiabi mõistet sisustatakse seejuures väga laialt.

Riigiabiks on põhimõtteliselt igasugune avalike vahendite arvel ettevõtjatele antav eelis, mis on valikulise iseloomuga (see tähendab suunatud kindlale ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite konkreetsete kaupade tootmiseks) ning moonutab või võib moonutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Riigiabi andmine on lubatud üksnes Euroopa Ühenduse asutamislepingus ettenähtud alustel ning tingimusel, et liikmesriik on Euroopa Komisjoni eelnevalt abi andmise kavatsusest piisava ajavaruga teavitanud ning komisjon on sellise abi hinnanud ühisturuga kokkusobivaks.

Riigiabi, millest komisjoni ei ole sellisel viisil eelnevalt teavitatud ning mida pole heaks kiidetud, on automaatselt ebaseaduslik.

Riigiabi andja võib olla nii riik, kohalik omavalitsus kui ka nende poolt kaudselt või otseselt kontrollitavad isikud, kes kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks (sealhulgas riigi äriühingud, nagu näiteks Eesti Energia AS ja selle tütarühingud).

Tulles tagasi Kukruse-Jõhvi teelõigust kirjutava artikli juurde, siis artiklis esitatud asjaolude pinnalt on siinkirjutajate hinnangul riigil põhjust lähemalt uurida, kas tegemist võib olla ebaseadusliku riigiabi andmisega.

Kui riigile kuuluv äriühing müüb kaupa ettevõtjatele alla turuhinna, on võimalik, et tegemist on avalike vahendite arvel antud eelisega riigiabi reeglite mõttes. Täitepinnase müügil on eelduslikult ka valikuline iseloom, kuna artikli põhjal rakendatakse sellist hinda vaid Kukruse-Jõhvi projektis osalevatele tee-ehitajatele.

Samuti ei saa välistada, et sellise hüve andmine konkreetsetele ettevõtjatele võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Kuna meile ei ole teada kõik tehinguga seotud asjaolud, on keeruline anda lõplikku hinnangut riigiabi olemasolu kohta.

Siiski annavad artiklis kirjeldatud asjaolud piisavalt põhjust selleks, et riik ja asjast huvitatud isikud (näiteks konkurendid) asuksid küsimust riigiabi vaatenurgast lähemalt uurima.

Mis siis võib olla ebaseadusliku riigiabi andmise ja saamise tagajärg?

Liikmesriigil on kohustus ebaseaduslik riigiabi selle saajalt koos intressidega tagasi nõuda.

Kui liikmesriik seda ei tee, siis on võimalik esitada Euroopa Komisjonile kaebus riigi vastu menetluse algatamiseks. Euroopa Komisjon saab juba enne sisulise otsustuse langetamist riigiabi kohta nõuda liikmesriigilt riigiabi andmise peatamist ja tagasinõudmist abisaajalt.

Ebaseadusliku riigiabi tuvastamisel teeb komisjon sisulise otsuse, millega kohustab liikmesriiki ebaseadusliku riigiabi koos intressidega tagasi nõudma.

Samuti võimaldab Euroopa Ühenduse kohtupraktika pöörduda näiteks konkurentidel Eesti kohtusse nii riigi kui ka riigiabi saaja vastu ning taotleda riigilt abi tagasinõudmist ja riigiabi saajalt riigiabi tagasimaksmist.

Riigiabi andmise peatamist ja konkreetse riigiabi tagasimaksmist saab nõuda juba esialgse õiguskaitse korras. Lisaks võib kõne alla tulla kahjunõude esitamine riigi ja mõningatel juhtudel, kuigi see on vaieldav, isegi riigiabi saaja vastu.

Kokkuvõtlikult - kuigi riigiabi puudutavad vaidlused on Eestis veel sisuliselt olematud, tasub kõigil asjaosalisel ennast riigiabi reeglitega kurssi viia. Vastasel korral on võimalik ootamatu avastus, et ka heas usus tehtud äritehing viib riigi või konkurentide ees ulatuslike rahaliste kohustusteni.

Teiselt poolt on igal ettevõtjal kasulik teada, mida teha olukorras, kus turu "nähtamatut kätt" asendab riigi toetus konkurendile.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:10
Otsi:

Ava täpsem otsing