Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uusarendused ootavad teid ja koole
"Omavalitsus oleks pidanud jälgima ja nõudma arendajalt, et uues elamurajoonis kerkiksid laseaiad ja koolid ning kujuneks ühistransport," osutas OÜ Grand Kinnisvara juhataja Marek Kerna buumiaegsete uusarenduste nõrkustele.
Võrreldes punaokupatsiooniaegsete arendustega Tallinnas Mustamäel ja Õismäel ning Tartus Annelinnas tegeleti nüüdisaegsete puhul pigem vaid hoonete püstitamise ja raha teenimisega, jättes pahatihti tähelepanuta muidu igati loomulikud teed, lasteasutused, poed-apteegid ja ühistranspordi.
Kujunenud olukord on esiteks ostja probleem, teiseks omavalitsuse ämber, ironiseeris Kerna.
Edaspidi peaks arendaja uue arenduse loomisel minema omavalitsusse koos infrastruktuuri arendamise plaanidega. "Elurajooni tuleb ju elama mitte ühik, vaid inimene. Siit edasi on arendaja ja omavalitsuse läbirääkimiste küsimus," lisas kinnisvarafirma juhataja.
Kerna lisas, et eks olemasolevates põlluarendustes peab nüüd igaüks ise oma suppi sööma. Teisalt aga on tulemas valimised ning elanikud vaadaku hoolega, mida omavalitsustegelastelt nõuda.
Ühtset lahendust üle riigi pole - igale arendusele tuleb läheneda individuaalselt. "Eks need põlluarendused ole omavalitsustele üks peavalu, kuid kardetavasti ükskord see probleemistik kumuleerub," ohkas Kerna.
Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier kinnitas, et tõepoolest kerkisid nõukogudeaegsetes arendustes koolid, lasteaiad ja poed teatud viivitusega, aga mitte nii hilinenult või poolikult kui nüüdsetes.
"Algul olid korterpoed, siis ehitati suured kauplused, kuid ühistransport käivitus kohe mürinal," meenutas ta üle nelja kümnendi tagust elu "mägedel".
Näiteks tõi ta punavõimuaegse impeeriumitehase Dvigateli, millel lasus toona linna ees kohustus rajada koos elamutega ka apteek, koolid ja lasteaed. Küll puigeldes, kuid siiski said need tehtud.
"Ma ei oska öelda, kus oli viga. Detailplaneeringud olid ju enamasti olemas ja omavalitsused oleksid pidanud avaldama survet," rääkis Seier. Pealegi on see üleriigiline häda, et koolid-lasteaiad jäid tihti ehitamata ja mõnes kohas polnud planeeritudki.
Ehkki nüüd on mitmed arendajad lakanud olemast, jäävad ehitusjärelevalve teenistuse direktori sõnul sellised n-ö arendajad meelde ja sellest saab hea hoob. "Ja linnal neid hoobasid jätkub," lisas Seier kavalalt.
Infrastruktuuri tulebki arendada ja see peab käima käsikäes muu arendusega. Viimsis näiteks avatakse augustis algkool-lasteaed. Infrastruktuur tuleb nüüd järele ja kauplusi kerkib nagu seeni - Viimsi Marketi lähistel tekib igasuguseid keskusi üksteise järel. Väiksemaid poode leidub Rohuneeme tee ääres, Pringis, valla teises servas Muugal. Neid pole küll piisavalt palju, kuid tekib tasapisi juurde. Ühistransport käib ilusasti läbi elurajoonide. Seega minu teada infrastktuur tuleb järele ja seda paljuski tänu majandussurutisele. Igal asjal on oma head ja vead, nagu pulgal on kaks otsa.