Hea äri võib rikkuda hea arsti

ÄP 07. august 2009, 00:00

Äripäev avaldas 17. juulil rikkamate riigipalgaliste edetabeli, milles riigikogu liige, endine asespiiker, keskerakondlane Toomas Varek oli 22,4 miljoni krooni suuruse varandusega 5. kohal. Meie tänane esikaanelugu näitab, et Varek pole asjata ses edetabelis nii kõrgel kohal - ta on osutunud väga osavaks lobistiks ning ka tema ärivaistu ei saa laita. Varek lõi 1994. aastal proteesiäri, mille edu aastatega on vaid kasvanud.

Heal äril on varjukülg - tema ettevõtte jätkuva edu on kindlustanud arstid, tunnustatud ortopeedid, kelle huvid maksumaksjate rahast ülalpeetavate ravilate ja oma eraäride vahel jooksevad risti.

Varek hangib proteesid Saksamaalt Waldemar Linkist ja müüb Eesti haiglatele. Riigihanked on formaalsus - need võidab Vareki ettevõte Wimberg ja ortopeediakliinikus töötava Mart Parve abikaasale kuuluv firma. Komisjonis on arstid, kes on ise proteesiäriga seotud - juhivad seda ala kliinikus, annavad oma firma kaudu "nõu" vahendajale.

Äri jookseb õlitatult - proteesid tulevad tuntud firmast, need on kvaliteetsed, neid panevad paika selleks juba koolitatud asjatundjad. Äärmiselt mugav nii Varekile kui ka arstidele. Ja tulus loomulikult ka - kõik saavad oma tüki 100 miljoni krooni suurusest ärist. Rahul on kindlasti ka patsiendid. Ainult et neid rahulolevaid patsiente oleks selle raha konkurentsitingimustes kasutamise korral või vahendajaist-konsultantidest loobudes ja tootjaga otsesidemed sõlmides kindlasti palju rohkem kui praegu.

Toimetus saab aru Varekist - tema jaoks on tegemist äriga ning temal eetika pinnalt küsimust ei teki. Endise TÜ ortopeediakliiniku juhi Tiit Haviko sõnul avas tema silmad Äripäev, kui asus seda lugu kirjutama - tema ütles hankekomisjonis "jah", uskudes, et proteeside vahendamine on pigem heategevus kui äri. Ka Vareki äri sai tegelikult alguse heast teost, sõbra abistamisest.

Ülejäänud sellele ärile pühendunud ortopeedide südametunnistus tundub olevat väga kulunud - alles on vaid see tükike, mis sunnib ajakirjaniku eest peitu pugema ja tema tülikaid küsimusi vältima. Aga vaevalt suudaks Varekki neid abistada, sest sellist proteesi, mida saaks toetada mureneva eetika alla, ei ole veel välja nuputatud.

Kui meie loos loetletud kahel toolil istuvad arstid saaksid maksudena kogutavast rahast palka vaid selle osa aja eest, mil nad ajavad üldist asja, jätkuks raha veel enamate patsientide raviks. Alustame tervishoius liikuva raha lugemist siis neist. Teeme selge soti - kus on era-, kus solidaarne meditsiin.

Selgus võib olla kallis - veel enam arste võib otsida tööd väljaspool Eestist, ent süsteem muutub läbipaistvamaks, tekib konkurents, vähem on võimalusi korruptsiooniks ja arste, kelle südametunnistus vajaks piltlikult öeldes karke.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:10
Otsi:

Ava täpsem otsing