Balti riikides jätkus järsk majanduslangus

Languse ulatus seab kahtluse alla ka Eesti kiire ülemineku eurole, leiab S&P.

Esmaspäeval teatas Läti statistikaamet, et esialgsel hinnangul kahanes Läti SKP teises kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 19,6%. Pea sama suurt langust prognoosib Danske Bank Eestis, ütles eile panga vanemanalüütik Lars Christensen.

Statistikaamet avaldab Eesti SKP esialgse numbri täna.

Leedu SKP kukkus teises kvartalis 22,4% ning ka Leedu reiting on ülevaatamisel, teatas S&P.

"Kõigi Balti riikide majandusväljavaated on sünged, erinevustest hoolimata," ütles Christensen, lisades, et arvestades languse suurust ja mõju riigi rahakotile, ei olnud reitingute alandamine üllatav.

Madalam reiting tähendab kallimat laenuraha - eriti puudutab see Lätit, mille võlal pole enam investeerimisjärgu reitingut. "Ma ei usu, et Eesti jaoks kärpest praegu palju muutuks," ütles Christensen.

S&P põhjendas Eesti kohta tehtud otsust majanduse raske kohanemisega, mis riskib edasi lükata üleminekut eurole. See ning naabrite süvenevad probleemid võivad Eesti reitingut veelgi alla kiskuda.

"Agentuuri otsus näitab ilmekalt, kui suurt tähtsust omab euroalaga kiire ühinemise perspektiiv Eesti majanduse usaldusväärsusele ja lähiaastate arengule," kommenteeris Eesti Panga asepresident Märten Ross.

Christenseni sõnul pole eurot vaja üle tähtsustada. "Euro ei muuda fakti, et riigi kulud ei või ületada tulusid," ütles ta.

Teisel poolaastal majanduse langustempo Balti riikides aeglustub - statistiline võrdlusbaas on madalam. Läti SEB peaanalüütik Andris Vilks prognoosib Lätis SKP langust kolmandas kvartalis 16% ja neljandas 12%. Põhjast läbi saab Läti majandus ehk tuleva aasta teises kvartalis.

Praegu on märke majanduse stabiliseerumisest veel vähe. "Tööstustoodangu langus on pidurdumas," ütles Christensen. "Ja ongi positiivsete uudiste poolelt kõik. Eratarbimine ja investeeringud stabiliseerumist ei näita." Paari kuu pärast vajab IMFi abilaenu ilmselt ka Leedu.

Vilksil on positiivseid märke rohkem - tööstustoodang stabiliseerub, eksport toibub, import kahaneb, töötus ja halvad laenud ei kasva enam nii kiiresti, transiit kasvab, jooksevkonto on plussis, struktuurimuutused on alanud.

Jäädes kindlaks fikseeritud valuutakursile on Balti riigid valinud valusa kohanemise, ütles Christensen, lisades, et devalveerimisriskid püsivad. "Olen mures Läti poliitiliste arengute pärast," ütles ta. Eile kinnitas Läti peaminister, et viimati tervishoiu ümber lahvatanud pinged on järgi andnud ja valitsus saab konstruktiivset tööd jätkata.

Lätis üheksa jalatsikauplusega jaeketi NS King tegevjuht Tiit Mägi ütles Äripäevale Läti majanduse seisu kommenteerides, et ei näe praegu veel mingeid olukorra stabiliseerumise märke.

"Ei paista küll mitte kuskilt mitte midagi," ütles Mägi. "Kaubanduskeskused lähevad järjest allamäge," jätkas ta. Samas on positiivne, et keskuste omanikud on hakanud rentnikele rendihindades vastu tulema. "Sealt saame kulusid kokku hoida, see on positiivne," ütles ta.

Juulis kärpis NS King töötajate palku 15-20% ning on läinud aastaga võrreldes töötajate arvu 40% vähendanud. Raskustest hoolimata jätkab kingakett Lätis uute kaupluste avamist.