Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Masu lööb, aga annab tööd

Aku Sorainen 18. august 2009, 00:00

Õigusteenuste turg ilmselt ei kasva järgmise 12 kuu jooksul. Advokaatide töö on oluliselt vähenenud tehingute ja investeeringute nõustamise osas, kuna paljud nendest on edasi lükatud ja suur osa kliente on üldse väga raskes majandusolukorras.

Kuid lisandunud kohtuvaidlused, pankrotid ja saneerimised on andnud advokaatidele tööd juurde ja seega ei lange õigusteenuste turg nii palju kui teised majandusharud. Suuremad advokaadibürood tunnetavad majanduslangust ilmselt tugevamalt, sest tehingute nõustamisel on nende töös seni olnud suurem osakaal kui väiksemates büroodes, kus kohtuvaidlused on olnud tihti olulisem osa tööst.

Selleks, et praeguse raske ajaga toime tulla, on paljud advokaadibürood alandanud palkasid ja muid kulusid, nagu teisedki ettevõtted. Samal ajal, kui hoida kulud kontrolli all, on oluline kiiresti kohandada oma teadmisi vastavalt uuele nõudlusele.

Näiteks kinnisvaratehingute nõustamisele spetsialiseerunud advokaadid leiavad ennast praegu olukorrast, kus tööd selles valdkonnas on vähe, aga kohtuvaidlusi on jälle palju, ja advokaat peab kiiresti tuletama meelde kohtuprotsessi. Kõige paremini saavadki hakkama advokaadid, kes suudavad kiiresti vahetada valdkonda ja omandada uusi oskusi.

Eesti Advokatuur teeb samal ajal head tööd, pakkudes advokaatidele täienduskoolitust. Nii on advokaatide kvaliteetne tugi ettevõtjatele igas olukorras kättesaadav. Õigusteenuste turg pöörab kasvule jälle koos majanduse üldise toibumisega.

Riik võib lühemas ajaperspektiivis aidata kaasa sellega, et kindlustab Eesti liitumise eurotsooniga ja jätkab infrastruktuuriinvesteeringuid. Oluline on ka see, et riik ei pidurdaks majanduse toibumist. Seda võib teha riigikogu ja valitsuse vähenenud töövõime, millega kaasneb vajalike seaduste, sh eelarve vastuvõtmise lükkamine tulevikku.

Majanduse toibumist võivad pidurdada ka muudatused ettevõtete tulumaksus, mis võivad muuta Eesti välisinvesteeringute jaoks mitteatraktiivseks riigiks ja viia selleni, et Eesti ettevõtjad viivad varasid Eestist välja.

Kuna kasvav teenuste ja kauba eksport on tulevikus ilmselt ainus tee, mis tagab kasvava heaolu Eestis, tuleks riigil kujundada strateegia, milliseid eksportvaldkondi siin arendada. Minu arvates võiks Eesti võtta eeskuju Maltast, mis on samuti väike riik ja väikse, aga hästi haritud rahvaga Euroopa ääremaal. Seega võiks Eesti eksport põhineda turismil, IT- teenustel, kõrge lisaväärtusega toodete tootmisel, logistikateenustel, aga ka finants-, tervishoiu- ja koolitusteenustel eelkõige rootslastele ja soomlastele.

Kolme viimase teenuse eksport on võimalik, kui Eesti integreerub rohkem Põhjamaadega, aga samas hoiab kinni olemasolevatest konkurentsieelistest Põhjamaadega võrreldes, näiteks madal tulumaks ja lihtne ettevõtluskeskkond, ning arendab uusi konkurentsieeliseid, näiteks tööjõumaksudele ülempiiri kehtestamine.

Rohkem oleks vaja saata eestlasi õppima välismaale ja saada Eesti ülikoolidesse oluliselt rohkem välistudengeid just Põhjamaadest. Need uued rahvusvahelised sidemed tooksid ajapikku Eestisse palju äri ja investeeringuid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:11
Otsi:

Ava täpsem otsing