Hiigelinvesteering tekitab küsimusi

Äripäeva palvel investeeringu teadaolevat tausta uurinud Armeenia ajakirjaniku väitel ei leia Melorama Holdingu nime kohalike kaevandusfirmade otseste omanike hulgast. Melorama gruppi kuulub GILDi kinnitusel ca 30 firmat.

Riskifondi GILD Arbitrage aastatagune paigutus Armeenia maavarade kaevanduslitsentsidesse ulatub mulluse aruande järgi kolmandikuni fondi turumahust. Arbitrage'i fondi investorite ja võlausaldajate hulgas on palju prominente, näiteks Tõnis Palts, Raivo Hein, Tiina Mõis ja Skype'i asutajad.

Fondijuht Tõnno Vähk ei soovi Armeenia investeeringu kaarte avada, tuues vabanduseks konfidentsiaalsed lepingud ja üldse polevat investeeringute taust avalikkuse, vaid üksnes investorite asi.

Üks fondi investoritest Allan Martinson on aga vastupidisel arvamusel. "Olen kuulnud kuulujutte, et Armeenias käivad vaidlused, kellele fondi portfellis olevad litsentsid seal üldse kuuluvad. Mina tahan väga saada selgust, kas need litsentsid üldse on olemas," nendib investor ja loodab selles osas eelkõige just ajakirjandusele.

"Fakt või fiktsioon?" küsis aastaid Armeenia maavarade sektoris korruptsiooni päevavalgele tirinud uuriv ajakirjanik Edik Baghdasaryan eelmisel nädalal portaalis Hetq Online GILDi maavarainvesteeringute kohta Armeenias.

Baghdasaryan uuris Äripäeva palvel Armeenia valitsuselt, kas ja milliseid maavaradega seotud litsentse omab GILD Armeenias oma Küprosel registreeritud valdusfirma Melorama Holding Ltd kaudu. Selgus, et Melorama ei jookse Armeenia valitsuse info põhjal läbi ühegi sealseid uurimislitsentse omava ettevõtte omanike hulgast.

"Melorama Holding ei eksisteeri Armeenia kaevandamisvaldkonnas tegutsevate firmade omanike nimekirjas," oli kirjas valitsuse vastuses kohalikule ajakirjanikule. Ajakirjanik lisas omalt poolt, et järelikult pole Melorama tütarfirmasid kaevandamise valdkonnas registreeritud.

GILDi selgitusel on Melorama suur grupp ja emaettevõte ei ole ise otse ühegi Armeenia ettevõtte omanik.

Sellisel juhul tekib aga kohe küsimus, mis on Armeenias registreeritud ja seal maavaradega seotud litsentse omavate tütarfirmade nimed, et oleks võimalik nende olemasolu ja tausta uurida. Sellist infot aga keeldub GILD avalikustamast.

Lisaks kirjutab ajakirjanik Baghdasaryan oma artiklis Hetq Online'is, et kuigi eelmisel aastal tuli Küprose kaudu (Melorama Ltd on registreeritud Küprosel ning investorite raha on paigutatud just sellesse ettevõttesse) Armeeniasse investeeringuid 10 miljoni dollari väärtuses, ei liikunud kohaliku statistikaameti andmetel sellest sentigi kavandussektorisse.

GILDi selgitus on identne eelmisega - kaevandamisse investeeritakse Armeenia firmade kaudu ja Küprose jälg seega maha ei jää.

GILD Partnersi juhtivpartner Rain Tamm rääkis Äripäevale kuu aega tagasi antud intervjuus, et Armeeniasse investeerimine oli teadlik valik. Eelmise aasta kevadel oli see valdkond atraktiivne ning Armeenia kaevandust puudutavad seadused on eesrindlikumad kui Eestis, sõnas Tamm.

"Riskivabaks seda investeeringut kindlasti ei nimetaks, aga tolle aja kontekstis tundusid need mõistlikud riskid. Olid olemas kontaktid ja võimalus osta," märkis Tamm ja lisas, et kui vahepeal on vase ja kulla väärtus põhjas ära käinud, siis nüüd tuleb vaeva näha, et kasutada uusi võimalusi likviidsust tekitada.

Armeenia uuriv ajakirjanik Edik Baghdasaryan kirjutas 2007. aastal mitu rahvusvahelise tunnustuse pälvinud artiklit korruptsioonist Armeenia maavarade sektoris.

Muu hulgas paljastas ta sealse endise keskkonnaministri Vardan Ayvazyani jagatud fiktiivsed kaevandusload.

Näiteks oli Ayvazyan 2005. aasta detsembris ühe päeva jooksul andnud välja seitse maavarade uurimise luba enda nõuniku asutatud firmale. Ajakirjaniku uurimistöö näitas veel, et minister oli tuttavate ja sugulaste kaudu saanud enda käsutusse ligi paarkümmend maavarade uurimise litsentsi.

Mullu septembris kaevati Ayvazyan ajakirjaniku töö tulemusel rahvusvahelisse arbitraažikohtusse süüdistatuna kaevanduslitsentside väljastamises samal ajal mitmele ettevõttele.

Umbes paar kuud pärast korrumpeerunud endise ministri jõudmist kohtu alla tungiti uurivale ajakirjanikule Jerevani tänavail jõhkralt kallale, juhtunut kajastati mitmel pool rahvusvahelises meedias ning seostati tema paljastavate artiklitega.

Oma artiklitega korruptsioonist Armeenia maavarade sektoris pälvis kohalik ajakirjanik Edik Baghdasaryan rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse preemia The Global Shining Light Award 2008 (Rahvusvahelise Särava Valguse auhind).

Me ei saa kommenteerida täpsemalt, kellelt ja mis tingimustel on varad ostetud, sest seal on ranged konfidentsiaalsuslepped. Samuti võib see oluliselt kahjustada praegu käivate läbirääkimiste tulemusi mitme võimaliku investoriga.

Meil ei ole mingit vajadust avalikult oma investeeringuid puudutavaid detaile jagada, see info on kättesaadav meie investoritele, avalikkusele pole see oluline ja selle avaldamine saab fondi ja investoreid ainult kahjustada. Melorama on suur grupp ja emaettevõte ei ole ise otse ühegi Armeenia ettevõtte omanik. Samas seaduse kohaselt saavad litsentside omanikud olla vaid Armeenia ettevõtted. See selgitab ka, miks kaevandussektorisse otse Küproselt raha ei tule.

Endise keskkonnaministriga pole meil midagi pistmist. Kui meie investeerisime, oli ta ametist lahkunud.

Teie väited (Armeenia ajakirjaniku abil kogutud info) on ilmselt õiged, kuid ebarelevantsed ja neil puudub sisu meie seisukohast.

Kõikehõlmav info Armeenias toimuvast pole investoriteni jõudnud, see piirdub 5-10 reaga raportites. Tean ainult ühte nende Küprose valdusfirmat.

Olen kuulnud kuulujutte, et Armeenias käivad vaidlused, kellele fondi portfellis olevad litsentsid seal üldse kuuluvad. Mina tahaksin väga saada selgust, kas need litsentsid üldse on olemas.

Iga investor ei hakka uurimistööd tegema, selles loodangi uurivale ajakirjandusele.