Jäta oma andmed E-seifist välja

Äripäevale meeldib Krediidiinfo uus pakutav teenus, see, et igaüks pääseb vaatama igaühe, nii ettevõtte kui ka eraisiku maksehäireid - E-seifi kaudu. Usume nimelt, et sel on ennetav mõju võlgade tekkimisele. Kui see hoiab ära mõnedki tarbija petmise katsed, tarbimiseks võetavad SMS-laenud või jätab eraisikute omavahelisest rahalisest suhtlusest eemale lõdva maksekäitumisega inimesed, juba siis on see teenus end õigustanud.

Kui ikka kõigil on võimalus näha kõigi võlgu, paljud vähemalt mõtlevad pikemalt enne, kui hakkavad taotlema SMS-laenu näiteks uue LCD-teleri ostmiseks või jätavad mitu kuud kommunaalmaksed tasumata, sest poed on täis odavat kaupa ja just sellist, mida hing ammu ihaldanud, aga mida oma sissetulekud pole võimaldanud soetada.

Pangad näevad klientide maksekäitumist ametlikult juba aastast 2001, kui nad asutasid maksehäireregistri. Aga see pole päris see, mis kõiki tavakodanikke väga distsiplineeriks - loodetakse nimelt, et võlad on panga ja kliendi omavaheline asi ning keegi teine neist midagi teada ei saa. Argipäevast rahalist suhtlust sõprade ja tuttavatega see ju ei seganud - ka ühele või teisele võlgu jäänu sai ju näiteks rahulikult üürida korterit ning teha tünga järgmisele kergeusklikule üürileandjale.

Nüüd on korteriomanikul võimalus kontrollida selle inimese tausta, kelle kasutada ta usaldab oma vara. Niisamuti on võimalus kõigil neil, kellelt sõber või tuttav laenu küsib, uurida, kui hea sõbra ja tuttavaga tegemist on - inimese maksekäitumine ütleb tema kohta palju rohkem kui silmast silma jutuajamine.

Kui info tasumata kohustustest on avalikult internetti üles riputatud, pole enam võimalik kellelegi valetada, et ununes või mis iganes.

Sada protsenti kindlust toimetusel muidugi pole, et maksehäireregistris on võlgnevused alati täpsed ja just selle hetke seisuga, mil registrist päring tehakse. Siiski on kindlad reeglid, mil andmed üles pannakse: maksehäireks loetakse võlgnevust, mis on vanem kui 45 päeva, koos intresside ja viivistega suurem kui 500 krooni ega ole vaidlustatud. Pole välistatud, et nt maksuameti näpuka tõttu mõni inimene asjata kannatada saab. Infovaldajail lasub seega suur vastutus.

Paratamatult satuvad registrisse needki, kel praegu kõige raskem - kes mitu kuud tööta. Nemad võivad tajuda registrisse sattumist veel ühe saatuselöögina. Ent aus on see teiste suhtes, kel tuleb kokku puutuda hättasattunutega.

Krediidiinfo uus teenus on tekitanud ka paksu pahameelt - paljud tunnetavad seda nende eraellu sekkumisena. Andmekaitse inspektsiooni juhi Viljar Peebu sõnul ei pea eraisikute võlaandmeid saladuses hoidma, neid võib avaldada, kui avaldaja on tuvastanud andmesaaja õigustatud huvi, kontrollinud andmete õigsust.

See peaks pahaseid inimesi mõnevõrra lohutama, niisamuti see, et teenuse eest on krõbe tasu, mis hoiab andmetest eemal lihtsa uudishimuliku. Kõige parem rohi n-ö rambivalgusse sattumise vastu on korrektne maksekäitumine - ei ole võlglane, ei satu ka E-seifi.

Autor: ÄP