Toetuste muudatused ajasid ettevõtjad segadusse

Olulisim muudatus on see, et kui varem andis ekspordiplaan toetuse taotlejale lisapunkte, siis nüüd on abikõlbulik eranditult see, kelle äriplaan eksporti ette näeb. Seejuures peab eksport moodustama teisel majandusaastal vähemalt 20% käibest ja käive peab projektijärgsel kahel aastal kasvama vähemalt 30% aasta kohta.

Tekib küsimus, kuidas eksporti näidata, kui tegu on teenindusettevõttega, mille klientidest on suur osa küll piiri tagant, kuid mitte juriidilised isikud. Eksport eraisikutele ei kajastu ka riiklikus ekspordistatistikas. Äripäevale on teada juhtum, kus Skandinaavia klientuuriga hambaravikliinikule vastati EASist, et uue korra järgi nad kasvutoetust taotlema ei sobi, sest tegu on eraisikutest klientidega.

Äripäeva järelepärimise peale vastas määruse väljaandja ehk majandusministeeriumi ettevõtlustalitus, et kasvutoetuse puhul on siiski abikõlbulikud ka ettevõtjad, kes teenindavad eraisikutest mitteresidente.

"Ettevõtjale jäetakse vabad käed dokumentide suhtes, mida ta saab esitada EASile oma prognooside paikapidavuse ja hilisema täitumuse tõestamiseks. Selline lähenemine on paindlik ning iga ettevõtja saab vastavalt oma vajadustele ja võimalustele otsustada, kuidas on eksporti tema jaoks kõige parem tõestada," rääkis ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago.

Küsimusele, miks ekspordi ja käibe puhul tingimused karmistusid, vastas Kattago, et see oli tingitud muutunud majandusolukorrast ning kasvutoetus on mõeldud eelkõige suure kasvupotentsiaaliga ekspordile suunatud uuenduslikele ettevõtetele. "Muudatusi välja töötades koguti sisend pea täielikult ettevõtjatelt ettevõtlusorganisatsioonide ning fookusgruppide kaudu ehk teisisõnu - arvestati ettevõtjate huvidega," märkis ta.

Ettevõtjaid toetuste taotlemisel konsulteeriva Arvestusabi OÜ juht ja omanik Riin Pajula on aga eri meelt. Ta ütles, et kuigi teated taotluskorra muutmisest märkisid, et kasvutoetuste taotlemine lihtsustub, ei ole see nii, sest ettevõtja peab läbima samad taotlemisetapid nagu ennegi.

Käibe kasvu nõude kohta ütles Pajula, et juba paar aastat tegutsenud ettevõttel, kes peaks olema kasvutoetuse sihtgrupp, on raske saavutada 30protsendilist kasvu. "Mida suurem käive, seda väiksem on tavaliselt käibe kasvu protsent järgneval majandusaastal," ütles ta. Samas võib suure käibe kasvu juures mõneettevõtete kasum Pajula sõnul sedavõrd kasvada, et kasvutoetuse taotlemisega seotud asjaajamise töömaht on mõttetult suur. "Laenu või liisingu taotlemisel nii keerukaid kriteeriume ei sätestata ning võõrfinantseering õnnestuks ilmselt üsna lühikese aja pärast tagasi maksta," ütles Pajula.

Pajula sõnul on ilmselt läbi mõtlemata ka asjaolu, et ettevõtja, kes saavutab 10miljonilise müügikäibe juures ühe miljoni suuruse ekspordimahu aastas, ei klassifitseeru kasvutoetuse taotlejaks. Küll aga peetakse abikõlbulikuks ettevõtjat, kelle käibeprognoos on 2 miljonit aastas ja eksport 400 000 krooni.

Kui ettevõtja on orienteerunud koduturule ja ekspordipotentsiaal on olematu või väike, võiks Kattago sõnul kaaluda starditoetuse või stardilaenu taotlemist. Pajula sõnul ei ole suuremaid investeeringuid nõudvate tegevusalade jaoks 100 000kroonine starditoetus aga kuigi arvestatav summa.

Määruse järgi saavad nüüdsest stardi- ja kasvutoetust taotleda ka Tallinna ettevõtjad. Töömehest ettevõtjaks kasvanud Klaverimeister OÜ omanik Fred Proso on starditoetust saanud Tallinna ettevõtlusametist ja kasvutoetusele veel otseselt mõelnud ei ole. Äripäeva palvel kasvutoetuse taotlemistingimusi hinnates tekkis tal samuti küsimus, kuidas eksporti tõestada.

"Üks asi on see, kui ostetakse toode ja viiakse välismaale, aga kui käiakse Eestis juuksuris või lastakse kingi parandada," arutles Proso. Klaveri puhul oleks asi tema sõnul lihtsam, kuna välismaalasel oleks eeldatavasti enda pill ja pärast renoveerimist käiks tehnik seda välismaal hooldamas.

Tegelikult on praeguse stardi- ja kasvutoetuse näol tegemist kahe väga erineva programmi ühte taskusse panekuga: nn elustiiliettevõtjate ja gasellide koos tootmisega. Nii tulemuste ootus kui ka toetuste suurus on väga erinevad, kuid taotlusdokumentatsioon on sama mahukas mõlemale. Nii aja- kui ka rahakulu taotluse ettevalmistamisel sööb ära lõviosa starditoetuse mahust. See ongi EVEA arvates põhiline probleem, mida peaks kiiresti lahendama.

Kui kasvutoetuse otsus on negatiivne, siis starditoetuse taotlemisega tuleb alustada otsast peale ja esitada uus taotlus, kuigi nüüd on isegi taotlusvorm sama. Probleem on aga selles, et kui taotleja on kogu omafinantseeringu ära teinud, kuid kasvutoetust ta ei saa, siis starditoetuse taotlemisel juba tehtud omafinantseering arvesse ei lähe.

Normaalne oleks, kui kasvutoetusest napilt ilma jäänule pakutaks starditoetust.