Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus raamat
Autor: Matis Rodin, Eesti Arhitektuurimuuseum
Seni on Eestis ilmunud vaid kaks suuremat eestikeelset arhitektuurialast publikatsiooni. Matis Rodini koostatud kokkuvõte Eesti viimase poolsajandi restaureerimisest väärib pikemat tutvustamist. Pealegi on see ühe suure ülevaatenäituse kataloog.
Näitus puudutas valdkonda, millega on kokku puutunud igaüks ning millega iga inimene ka ehk paremini suhestub kui nüüdse arhitektuuri või arhitektuuriteadusega. On ju vanalinn ja nn vanaaegne arhitektuur arusaadav kõigile, kuna see on praeguselt distantsilt vaadates uhke, lihtne, külluslik ning tihti ka armas.
Eesti restaureerimise poolsajandit kokku võtta üritav kataloog on küll väga õhuke (vaid 100 lehekülge), ent siiski on see esimene üllitis, mis osutab põhjalikuma käsituse vajadusele. Sisuliselt on see erinevate kindlate näidismajade restaureerimisalastest portreedest koosnev kaasaskantav näitus.
Põnev on vaadata, millisest lootusetust seisukorrast, pea olematutest varemetest on nõukogude ajal taastatud näiteks väikesed ja müstiliselt armsad Saha kabel, Kiiu torn, Purtse linnus jmt. Restaureerimine puudutab peale mõisate, kirikute ja linnuste ka rehielamuid jms.
Näituse "Pool sajandit restaureerimist Eestis. 1950-2000" kataloog tutvustab toona Eestis restaureeritud ehitismälestiste koorekihti. Sissejuhatus annab ülevaate olulisematest perioodi restaureerimisala kujundanud sündmusest. Sissejuhatuse autoriks on aastakümneid muinsuskaitset juhtinud arhitekt Fredi Tomps. Kataloogi tekstid on paralleeltõlkega eesti ja inglise keeles. Kataloogi kujundas Angelika Schneider.
Koostaja: Pille Epner
See raamat on esimesest küll kõvasti paksem, ent seegi on sisuliselt kataloog ja giid, mis võtab kokku Eesti Arhitektide Liidu 2008. aasta aastanäituse. Nüüdse Eesti arhitektuuri pärleid ja silmapaistvamaid hooneid tutvustatakse taas portree formaadis. Paraku kipuvad iga hooneloo juures olevad pildid tihti liiga väikesed olema. Plaanid on teinekord suisa kribud, nii et nende uurimiseks on vaja luupi.
Arhitektide liidus müüdav taskuteos on varustatud riigis arhitektuuriorienteerumist aitavate erksate kaartidega.
Mõnusaks teeb raamatu selle kompaktne ülevaade tervest senisest Eesti 21. sajandi arhitektuurist. Midagi olulist välja jäänud pole, samuti ei saa 300leheküljelist raamatut süüdistada postkaardikogumikuks olemises, kuna see on varustatud üle 50leheküljelise sissejuhatustekstide kogumiga, kus arhitektid ja arhitektuurikriitikud jt visandavad meie uusima ruumiloome problemaatikat ehitusbuumi. Oma vaatenurga esitab ka Eesti Rahva Muuseumi rahvusvahelise konkursi üks võidutöö autoreist Lina Ghotmeh. Tekstiosa lõpetab vestlus arhitekti rollist ja linnaruumi kvaliteedist, kus osalevad arhitektid ja kultuurinimesed. Eesti Arhitektide Liit asub Tallinnas Lai 31.
Autor: ÄP