Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ilvese päästeoperatsioon

Koit Brinkmann 11. september 2009, 00:00

Majandus- ja kinnisvarabuumiaastad paisutasid Eesti ärimeeste kukruid sedavõrd, et raha otsis uut kasvamise kohta. Järjest kiigati arenevatele turgudele endises idablokis.

Paari aasta eest randus eestlaste rahalaev Kaspia mere läänekaldal asuvas endises vennasvabariigis Aserbaidžaanis, kuhu 24 Eesti võlakirjainvestorit paigutasid 260 miljonit krooni, et arendada pealinna Bakuu lähistel kinnisvaraprojekti.

Võlakirjaemissiooni korraldanud Gild Bankersi partner Tõnis Haavel rääkis siis, et riik valiti kohalike partnerite soodsa pakkumise tõttu. "Pärast Aserbaidžaani majandusega tutvumist otsustasime investeerida projekti. Meil on võimalus teenida 50-100% tulu."

Gildi roll oli ainult emissiooni korraldamine. Investorid leiti isiklike kontaktide kaudu ja projekti müügitöö üks osa olid isegi visiidid rahameeste koju. "Kvaliteedimärgiks olid asja vedajad, pangandusringkondades tuntud ja usaldusväärsed inimesed Rain Tamm ja Tõnis Haavel," räägib üks anonüümseks jääda sooviv investor.

Kümneid miljoneid kroone paigutavad projekti ärimehed Hans H. Luik ja Marcel Vichmann, aga ka olümpiavõitja Kristina Šmiguni abikaasa Kristjan-Thor Vähi.

Võlakirjade emiteerija, osaühingu Seaside Residence Baku majandusaasta aruannete järgi hakkab aga neil juba algusest peale viltu vedama.

Kõigepealt ei saada kätte seda maad, mida investoritele on lubatud, praeguseni on saamata osa asendusmaast ning juba ostetud maa registrisse kandmine muudkui venib.

Aserbaidžaani riigiametnikud ei julge otsustada ja ootavad käsku kõrgemalt poolt. Tagatipuks vahetatakse pärast presidendivalimisi ka tehingu "katuseks" olnud majandusminister välja. Eestlaste jaoks muutub seis väga hapuks. Tuleb hakata otsustavalt tegutsema, kasutades ära idamaise riigi juhtimistraditsioone.

Suurinvesteeringu päästmisoperatsiooni kaasatakse Eesti mõjukaim välissuhtleja, president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta algul, jaanuari keskel, kohtub Ilves Bakuus ametliku visiidi raames nii president Ilham Alijevi kui ka peaminister Artur Rasizadega. Üheks jututeemaks saabki eestlastest investorite mure.

"Oleme huvitatud Eesti-poolsete investorite ladusast, asjalikust ja liigsete bürokraatlike piiranguteta koostööst partneritega Aserbaidžaanis," on Ilvese sõnum ametlikes pressiteadetes.

Presidendiga on kaasas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ligi 20-liikmeline äridelegatsioon, teiste seas Rain Tamm. Kohapealsetest kohtumistest on palju abi, sõnum, et Eesti investeeringute kaitse pole tagatud, jõuab otsustajateni. Ilvese visiidiga jäävad rahule nii investorid kui ka väidetavalt Gildi esindajad, kes on hiljem tunnistanud, et president Ilvese eestkostest oli palju abi.

Sama tunnistas kinnisvaraprojekti miljoneid pannud Hans H. Luik vahetult Ilvese visiidi järel raadiosaates "Keskpäevatund". "Kuigi võiks arvata, et eksliiduvabariiki minnes Toomas Hendrik võib-olla oma Columbia ülikooli inglise keelega ei löö läbi, kuna seal räägitakse vene keelt, aga ei, Ilham Alijev, hoolimata küll oma päritud armastusest diktatuuri vastu, on tegelikult hea jutupartner," rääkis Luik. "President võttis Eesti majandushuvisid edendada tublisti," kiitis ta.

Orientaalse riigina juhitakse Aserbaidžaani nagu sealkandis tavaks ehk kui president paneb asjad liikuma, siis nad ka liiguvad. Samuti panevad kohalikud ministrid ja ametnikud hoolega tähele, kes delegatsiooni liikmetest kellel kätt surub või kes kellega kohtub.

Kõik see on nende jaoks märgilise tähendusega inimese positsiooni määramisel ning edaspidisel suhtlemisel see kas avab või vastupidi jätab suletuks paljud uksed.

Juba veebruaris saab eestlaste kohapealne tütarfirma kinnituse Keirdahanõ omavalitsuselt, et nad on nõus võlakirjaprojekti raames omandatava 64 hektari suuruse maatükiga piirneva Pirshagi mereäärse maa rendileandmisega.

Esialgu pidi renditava maa suurus olema 8,5 hektarit, aga see suureneb 2 hektari võrra, kuna president Alijevi määrusega vähendatakse merega piirneva rannaäärse maa ehituskeeluala. "Enne rendilepingu sõlmimist peavad olema presidendi määruse rakendamisaktid heaks kiidetud," seisab Seaside Residence Baku juulis kinnitatud majandusaasta aruandes.

Seni kehtis Aserbaidžaanis praeguse presidendi isa, eelmise presidendi Geidar Alijevi kehtestanud 130 meetri laiune ehituskeeluvöönd.

On 2007. aasta suvi, kinnisvarabuum Eestis huugab veel täistuuridel ning paljud kaotavad reaalsustaju, usutakse, et arenevatel turgudel on tähelend alles ees.

Gild Bankers korraldab Seaside Residence Baku OÜ väärtpaberite emissiooni, millega kaasatakse investoritelt 16,5 miljonit eurot (258 miljonit krooni) Aserbaidžaanis Šuvalan-Mardakani piirkonnas kinnisvaraprojekti finantseerimiseks.

Plaanide järgi rajatakse 147 hektarile umbes 900 eramuga elurajoon. Kogu projekti maksumuseks hinnatakse enam kui 400 miljonit krooni ning investeering kavatsetakse realiseerida 3-5 aastaga. Investeeringu tootluseks lubatakse 20 protsenti aastas.

2007. aasta oktoobri lõpul on välisminister Urmas Paet Bakuus, kus kirjutatakse tollase Aserbaidžaani maksuministri Mammadoviga alla kahe riigi vahelisele topeltmaksustamise vältimise lepingule.

"Loodame, et see leping aitab võita äriringkondade usaldust," sõnab Eesti välisminister.

Kuid Paet ei ole Bakuus üksi. Teda saadab hulk Eesti ärituusasid, teiste seas Rain Tamm, Toomas Kitsing, Aare Annus, Hans H. Luik, Marcel Vichmann, Enn Veskimägi, aga ka Gildi partneri Tõnis Haaveli hea tuttav Harles Liiv Delta Group OÜst.

"Et Eesti äridelegatsiooni liikmete peamine huvi Aserbaidžaanis on kinnisvara, korraldatakse investoritele suunatud spetsiaalne kinnisvaraseminar ning külastatakse kohalikke investeerimisobjekte," ilmuvad meedias uudisnupsud. Tõlkes tähendab see, et ärimehed vaatavad oma silmaga üle, kuhu nende miljonid lähevad. "Ilus koht oli," meenutab üks investoritest.

Kuid 2008. aasta veebruaris otsustab Aserbaidžaani kaitseministeerium selle maatüki jätta hoopis riigi reservmaaks. Asemele pakutakse enam kui poole võrra väiksemat mereäärset asendusmaad Apšeroni poolsaare põhjarannikul, Bakuust põhja poole jääva Pirshagi küla lähistel. Eestlastest investorid on vahetuskaubaga nõus, sest uus asukoht on parem ning ümberringi kerkib teisigi arendusi. Tegemist on ilusa mererannaga populaarse puhkepiirkonnaga. Vahetuskaubana lubatud 64 hektarit ei ole aga jõudnud veel lõplikult eestlaste omandusse. Suluseisu lahendamiseks käib aga kõva töö.

Veebruaris ehk pärast seda, kui asjad on Aserbaidžaanis taas liikuma hakanud, toimuvad ka suured muutused projekti arendava Seaside Residence Baku omanikeringis. Senisele ainuosanikule OÜ Raindfort jääb alles ainult 1,24protsendine osalus. Ülejäänud kuulub Võlakirjainvestorite OÜ-le, mille taga on Vichmanni esindav Henn Ruubel, Luige esindaja Kaie Trump ning ekspolitseikomissar Veiko Kulla, kellele on jäetud igapäevaste probleemide lahendamine.

Osaühingul Seaside Residence Baku on Aserbaidžaanis tütarfirma Delta Investment Group LLC, mille peamisteks tegevusaladeks on kinnisvaraga seotud investeeringute juhtimine, ehitustegevuse koordineerimine ning äri- ja juhtimisalane nõustamine.

Seaside Residence Baku kannab võlakirjaemissiooniga saadud raha laenulepingu alusel sama tütarfirma kontole.

Huvitav on, et Eestis on samal ajal samanimelise osaühingu, Delta Investments Groupi omanikeks Harles Liiv ning Tõnis Haavel. Arvatavasti on just Delta Investment Group see firma, mis emiteerib 52,5 miljoni krooni eest Seaside Residence Baku võlakirju, vähemalt paberite järgi.

Praegu sõnab Haavel, et tal küll oli plaanis äritegemine Aserbaidžaanis, kuid see ei realiseerunud.

"Mina olen teinud Delta nime kandvate firmade (Delta Imoti OOD) kaudu kunagi ainult Bulgaariasse investeeringuid," täpsustab ta.

Eesti suusakuulsuse Kristina Šmiguni abikaasa Kristjan-Thor Vähi ning tema äripartner Marek Pärtel on samuti Eesti investorite suurejoonelise kinnisvaraarenduse osanikud.

Vähi ja Pärteli osalus on umbes 15 protsenti Seaside Residence Baku võlakirjade kogumahust.

Lisaks on neil samas piirkonnas eraldi kinnisvaraprojekt soolas. "Praegu pole me veel midagi seal ostnud, kuid uurime maad," räägib Pärtel 2008. aastal Eesti Ekspressile.

Vähile ja Pärtlile kuuluv Baltic Property Fund OÜ osales 2007. aastal viie võlakirjaemissiooni korraldamises. Emissioonides kogutud vahendid investeeriti erinevatesse projektidesse Ukrainas, Aserbaidžaanis ja Horvaatias. Emissioonide kogumaht oli üle 100 miljoni krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing