Ligi lubab maksutõusu asemel eelarve tulupoolele täiendust leida

"Tulud küll vähenevad, kuid neid suurendatakse teatud mittemaksuliste tulude kaudu, alates euroraha kasutamise kiirenemisest, dividendidest ja varade müügist. Minu ettepanekus maksutõuse polnud," märkis ta. Ligi ütles, et riigiettevõtete müük ei puuduta eelarvet ning seda küsimust pole päevakorras arutatud.

"Vajadused kriisioludes on väga erinevad - sotsiaalkulud on valdavalt seadusega dikteeritud ja ma ei pea eriti realistlikuks, et me läheme seadusi massiivselt muutma," kommenteeris minister kärpeplaane.

Ligi ütles, et enamik ministeeriume esitas eelarve piirnumbri sees ja siis veel lisataotluse, suurem osa soovidest on siiski tagasi lükatud. Tema sõnul tehakse mööndusi sotsiaalministeeriumile ja haridusministeeriumile.

Ligi sõnul on eelarveprojekti visandi visiooni järgi selle maht 82 miljardit, kuid see pole lõplik number. Ligi kinnitas, et eelarve jõuab riigikokku tähtajaks 30. septembriks.

IRLi kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna ütles, et eelarve vastuvõtmise peamine tingimus on see, et eelarve puudujääk jääks alla 3%.

Eelarve kokkupanekul komisjonis on tema sõnul üsna vastakaid ettepanekuid arutatud, praktiliselt pole küsimust, mis poleks arutluse all olnud.

"Samas on selge, et mõni ettepanek, nagu sadadesse miljonitesse ulatuvad maksuvabastused, laseks kõik lootused eelarve tasakaalu poole liikuda halastamatult põhja," lisas Tsahkna.

Võrreldes selle aasta kuludega tuleb kärpida umbes 5 miljardit, täna on läbi jooksnud number 4,7 miljardit. Pensione ja vanemahüvitist ei vähendata, mis tähendab, et kõiges muus kärbitakse korralikult. Ilmselt on õhku eelarves omajagu, osaliselt töötasudes. Teisalt tuleb majanduse elavdamise peale mõelda, mis on ka roheliste eesmärk olnud.