Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ministeeriumid hoiavad osa avalikust teabest enda teada

Kadri Paas 23. september 2009, 00:00

Sestap kogunevadki ministeeriumide ja riigikantselei kommunikatsioonivaldkonna inimesed ning andmekaitse inspektsiooni esindajad eesotsas peadirektor Viljar Peebuga täna Stenbocki majja, et arutada, kuidas hakkama saada juba kaheksa aastat kehtinud avaliku teabe seadust eiramata.

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ütles, et on kaebuste ja iseenda tähelepanekute põhjal teinud üldistuse - seaduse täitmine lonkab. "Asutuste rakenduspraktika on muutunud liiga kirjuks ehk passiivsest kaebusepõhisest järelevalvest jääb selgesti väheks," nentis andmekaitsja.

Juba tänavu märtsis teatas Peep korralises ettekandes riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile, et avaliku teabe seadus jätab ametnikele liiga suure kaalutlusõiguse.

"Seaduse paragrahv 12 lõige 42 - dokumendiregistris ei avalikustata isikuandmeid sisaldavaid dokumente, kui avaldamise kohustus ei tulene seadusest - tähttähelisel tõlgendamisel võiks jätta dokumendiregistris avalikustamata suurema osa dokumentidest. Asutused rakendavad isikuandmete kaitseks abinõusid väga erinevas ulatuses," kritiseeris andmekaitsja.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ütles, et tema on üldjuhul riigiametite veebikülgedelt info kätte saanud, kui täpselt teada, mida otsid. "Pigem on probleem kohalike omavalitsustega, kust info leidmine näiteks detailplaneeringute kohta on raskevõitu," lisas ta.

Tema sõnul on ministeeriumides enamasti palju osakondi ja konkreetse inimese kontakte on vahel väga raske leida. "Peab olema tohutult aega, et ministeeriumide kodulehtedel olevat kogu infot läbi töötada ja ära kasutada," märkis Potisepp. "Soovitus võiks olla ühene - kui uuendada, siis kasutajale lihtsamaks," arvas ta.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Kunnar Kuke sõnul selgitati seiret tehes, et eesmärk on töötada välja konkreetsed juhised, kuna praegu on olukord ministeeriumides erinev. "Võtame AKI ettekirjutusi tõsiselt ning oleme juba AKI ettekirjutusi ka täitnud," ütles Kukk.

Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk lubab, et ministeerium arvestab kõiki AKI kommentaare ja soovitusi.

Milles välisministeerium on seni kõige rohkem eksinud? "Otsuste tegemisel teabe avalikustamise kohta oleme tõlgendanud avaliku teabe seadust lähtudes teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tavast. Alates seaduse vastuvõtmisest oleme otsuseid regulaarselt üle vaadanud ja andmete avaldamist kodulehel täiendanud," ütles Kokk.

Ühelgi ministeeriumil ega riigikantseleil ei olnud veebilehel asutuse koosseise üles riputatud. Vaid keskkonnaministeerium on esitatud eelnevate aastate koosseisud koos palgaandmestikuga, selgus andmekaitse inspektsiooni korraldatud seirest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on dokumendiregister olemas, kuid kogu personali käskkirjade sari on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

Välisministeeriumi dokumendiregistris puudub kinnitatud dokumentide loetelu, seega ei ole võimalik hinnata juurdepääsupiirangu aluseid. Kontrollimisel selgus, et dokumendiregistri avalikus vaates ei kuvata registreeritud dokumente ajakohaselt. Ka juurdepääsupiiranguta dokumentidega ei ole võimalik avalikus vaates tutvuda.

Riigikantseleil on register olemas, sisemist dokumendiregistrit peegeldatakse avalikus vaates. Dokumendisarjad, milles registreeritakse riigisekretäri, peadirektori ja personaliosakonna juhataja käskkirjad, on tunnistatud juurdepääsupiiranguga sarjadeks. Teabenõude korras otsustatakse, kas nimetatud dokument väljastada või mitte.

Teistel ministeeriumidel on korrektne dokumendiregister olemas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:14
Otsi:

Ava täpsem otsing