Pangad ja fondid kõvemini liistule

Finantsinspektsioon eesotsas Raul Malmsteiniga on silmatorkavalt järjekindel kolmes asjas: tahtmatuses sekkuda finantsasutuste imelikesse juhtumustesse rahapaigutamisel meil ja mujal; tõreduses, kui keegi inspektsiooni mugavat elu eksitab, juhtides tähelepanu mainitud juhtumustele; ja oma hambutute hinnangutega neile.

FI teeb suu lahti alles meedia ja avalikkuse nõudel. Selleks ajaks on hullud stsenaariumid juba käivitunud, investorid rahast ilma jäänud ja pensionikogujate varast on tublisti aadrit lastud.

Esmaspäeval langes Swedbanki Private Debt Fondi osaku väärtus 21,19% - nulli hinnati nende ettevõtete võlakirjad, mille lunastustähtaeg oli ümber ja mis jäid lunastamata. Järsu allahindluse tulemusel haihtus 120 miljonit krooni. Kõva hoobi saavad sellest ka Swedbanki pensionifondid, mis olid juuni lõpu seisuga soetanud PDFi osakuid enam kui 300 miljoni krooni eest.

Kaks aastat tagasi nägi FI divisjonijuht Andre Nõmm tõsist huvide konflikti ses, kui kohustusliku pensionifondi valitseja investeerib pensionifondi varasid oma teistesse fondidesse. Probleemi polevat, kui fondivalitseja suudab selliseid investeeringuid osakuomanikele põhjendada.

2007. aastal investeerisid Eesti juhtivad pangad 1,5 miljardi krooni eest pensionifondide vara iseenda teistesse fondidesse. Pangad on koorinud osakuomanikelt miljoneid kroone topelt haldustasusid ja nad on ka halvad investeeringud püüdnud kirjutada fondiosanike arvele.

Seda üritas teha näiteks SEB mullu Likviidsusfondiga. Meedia ja avalikkuse survel SEB hüvitas investoritele tekitatud kahju, varahalduse juht Rein Rätsep aga pani ameti maha. Finantsinspektsioon kah asus lõpuks asja uurima ning määras SEB-le 300 000kroonise trahvi.

GILD Arbitrage on teine näide, aga FI ei näe midagi taunimisväärset ka oma kinnisvarafondi EEREIF eelistamises.

Swedbanki PDFi vangerdustel osaku hinnaga on sama eesmärk - pank üritab päästa Eesti fondiomanike vara arvel Swedbanki aktsionäride raha. Fond jättis allahindlused viimasele minutile, et võtta haldustasusid võimalikult kaua suuremalt summalt ja hoida osakuomanikke asjade seisust teadmatuses.

Kui on järgitud reegleid, on järsk allahindlus Malmsteini sõnul õiguspärane. Ja tegu investori riskiga. Ent see ei käi ju kohustuslikult teist sammast ehitavate kohta. Neid ei kaitse PDFi-taoliste tegelaste manöövrite vastu miski.

Raha siiski hääletab jalgadega - Swedbanki fondid on kliente kaotanud ja pärast PDFis toimunut kaotavad veel enam. Swedbank peaks aga hüvitama pensionikogujate raha ning Peeter Pihol soovitame ameti maha panna.

Riik mõistis pensionikoguja teise sambasse lõksu ja riigil tuleb olukord ka lahendada - muuta seadusi, et fondid ei saaks investoreid lihtlabaselt lüpsta ega FI seda ükskõikselt pealt vaadata.

Autor: ÄP