Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mööblifirmad valmis firmad maha müüma
Toomiku kinnitusel on ta siiani suutnud vee peal püsida paljuski vaid tänu sellele, et tema kolm ettevõtet - Võrumaal asuv AS Lasva Liimpuit, Harjumaal asuv täispuidust kasemööblit tootev AS Valsiniidu ja Viljandis männi- ja kasepuust mööblit tootev AS Tarme - on omavahel tõhusat koostööd teinud. "Kui siia veel sobivaid ettevõtteid juurde soetada, saaks ehk ostjatele pakkuda paremat tootevalikut, ja suurematel ostjatel on alati lihtsam kaubelda ühe müüjaga," lisas Toomik.
Ta nentis, et ehkki praegu on olukord firmade ülesostmiseks võrreldes viie aasta taguse ajaga soodsam, võib kõik jääda ikkagi raha taha. "Kel praegu esimesena rahakraan lahti läheb, sellel on hea šanss," lausus Toomik.
ASi Wermo nõukogu esimees Neinar Seli ei tee saladust, et Wermo ümber on käinud viimasel ajal kaunis aktiivne sebimine. "Näiteks on mõni väiksem mööblitootja näidanud üles huvi hakata meiega teatud tooteid koos valmistama," rääkis Seli. "Koos tootes ei konkureerita oma toodanguga välisturgudel, kus müügimahud on kukkunud."
Seli kinnitusel on ta kohtunud ja kohtub lähiajal veel mitme huvilisega välismaalt, kes võivad aga hoopis Wermo ära osta. "Kõik on müügiks, kui pakutakse head hinda," ütles Seli, kes on Wermo suuromanik olnud 14 aastat. Wermo omanikeringi on jäänud ka Veljo Ipits ja Richard Mutso.
Toomik on veendunud, et armutu verelaskmine mööblisektoris jätkub, sest mööblitootmisel on ressurssi võrreldes nõudlusega kõvasti üle ja see tingib tohutu hinnasurve toodetele. "Jõuliselt arenevad uued mööblitootmise piirkonnad, nagu näiteks Hiina, India ja Brasiilia," ütles Toomik.
Meie ei ole mõelnud oma firma müügi ega uute üksuste ostmise peale ja konsolideeruda pole meil ka paraku kellegagi.
Mööblitootjate ringkonnas on konsolideerumisest palju juttu olnud, kuid tulemusi on vähe. Ma ei usu, et tulemused on isiksuste taga kinni. Koos toota ilmvõimatu muidugi pole, aga sellisel juhul peavad olema ettevõtetel sarnased huvid, tootmistase peab olema sarnane ja tooted ning teenused peavad ühte komplekti sobima. Objektiivselt kõik need tingimused kokku sobitada on väga raske.
Näiteks Tiksoja Puidugrupil poleks kellegagi selgasid kokku panna, sest nende tootenišis analoogses mahus ja sarnasel tasemel ei ole lähipiirkonnas ühtki teist tootjat. (Tartu lähedal asuv Tiksoja Puidugrupp toodab täispuidust voodeid. Kogu toodang eksporditakse, peamised kliendid on postimüügifirmad ja müügiketid Saksmaal, Hollandis, Prantsusmaal, Inglismaal, Taanis ning Rootsis.)