Välisosalus lubab ka kriisi ajal investeerida

Tõsi ta on, et viimase jooksva aasta jooksul on vastse tootmishoone avamine üsna harukordseks muutunud ja kõiksugu lindilõikamised pälvivad kaugelt rohkem tähelepanu kui veel paar-kolm aastat tagasi.

Kümnete kriisi ajal soiku jäänud projektide taustal ilmestavad need sündmused masu helgemat poolt ning sisendavad optimismi.

Neil laienemistel ja rahapaigutustel on üks ühine nimetaja - valdavalt on tegemist kas välisosalusega või täielikult piiritagusele kapitalile kuuluvate ettevõtetega. Ent reegliks seda siiski pidada ei saa, sest olulisi rahapaigutusi tootmise laiendamise ja tootearenduse hüvanguks on teinud ka kohalikud ärimehed.

Tõsi, summa suuruse poolest jäävad need välismaalt lähtunud investeeringutele suurusjärgu võrra alla.

Äripäev jätkab edumeelsete ettevõtete tutvustamist ka novembrikuises Tööstuses.

Rahvusvaheline kaupade ja konteinerite laadimisseadmeid tootev kontsern Cargotec avas tänavu 27. augustil Narvas komponentide tehase laienduse.

Valminud tööstuskompleksi, mis läks maksma 300 miljonit krooni, näol on tegemist viimaste aastate suurima investeeringuga Ida-Virumaa regioonis, tänu millele luuakse uusi töökohti. Samuti suureneb piirkonna ekspordivõime, kuna Cargoteci toodang läheb täies mahus piiri taha.

"Meie tehase moderniseerimine tõstab tootlust, tarnekindlust ja ettevõtte üldist efektiivsust," sõnas Cargotec Corporationi president Mikael Mäkinen.

"Narva on suurte metallitöö traditsioonidega linn, mida meie tehas püüab parimal võimalikul moel kasutada ja arendada," ütles ASi Cargotec Estonia juhatuse esimees Ivo Volkov. "Meie uue tipptehnoloogilise sisseseadega, kõrgelt kvalifitseeritud inseneride ja töölistega ning tugeva tehnilise kultuuriga 22 000 m2 tootmispinnaga Narva tehas saab olema kontserni oluline komponentide tootmisüksus," lisas Volkov.

Tehase laienduse projekteeris Sirkel & Mall OÜ ja ehituse peatöövõtja oli AS YIT Ehitus. Sirkel & Malli tegevjuhi Paavo Pärna sõnul oli tegemist firma poolt seni projekteeritud objektidest suurima ja keerukamaga, seda nii hoone funktsionaalsuse kui ka osapoolte arvukuse tõttu.

Cargoteci Narva tehases toodetakse komponente ja seadmeid laiale spektrile kontserni toodetele.

Cargotec Estonia ajalugu ulatub 1947. aastasse, mil rajati nõukogude ajal tunnustatud sõjatööstusettevõte Baltijets.

1997. aastast kuulus tehas A.P. Moller Groupi, kinnitades nendel aastatel oma usaldusväärsust Lääne-Euroopa ja USA masinatööstuspartneritele. 2007. aasta juunist kuulub tehas Cargoteci kontserni, mille peamised kaubamärgid on Hiab, Kalmar ja MacGregor.

Kontserni käive oli 2008. aastal 3,4 miljardit eurot (üle 53 miljardi krooni) ja see andis tööd 11 000 inimesele. Cargoteci B-aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Helsingi börsil.

Läinud aasta septembris tegi Rakvere Lihakombinaat siinmail ühe suurematest rahapaigutustest toiduainete tootmisse ja soetas 130 miljoni krooni eest uudse viineriliini, mis lubab valmistada 12 000 tonni viinereid aastas.

"Investeering uude viineriliini ei ole mitte ainult Rakvere Lihakombinaadi (LK) suurim investeering läbi aegade, vaid kogu Eesti toiduainetööstuse üks suuremaid ühekordseid investeeringuid," iseloomustas Rakvere LK juhatuse esimees Anne Mere.

Rakvere Lihakombinaadile kuulub 55% Eesti, 50% Läti ja 10% Leedu viineriturust. Uus viineritootmise liin on jätk Rakvere LK investeeringuprogrammile. Lisaks renoveeriti eelmisel aastal tapamaja kokku 30 miljoni krooni eest, suurendamaks selle tootlikkust.

Selle aasta märtsis pandi Rakveres käima 7 miljonit krooni maksnud hakkliha pakendamise masin, mis suurendas tunduvalt pakendamise kiirust.

Anne Mere märkis toona seadme käikuandmise puhul korraldatud üritusel, et vastse liini toel tuli tootevalikusse kümne eri retsepti järgi valmistatud hakklihasorti, pakendi etiketi töötas välja üks Londoni reklaamiagentuur.

Tegemist on senisest pea kolm korda tootlikuma hakkliha pakendamisliiniga, mis suudab portsu kaupa valmis kaaluda, karpi pakkida ja etiketiga varustada senise 30 asemel 80 pakendit minutis.

"Uuendusena on etikett kleebitud üle pakendi ääre selliselt, et toote kohta käiv info on loetav ka siis, kui lihapakid seisavad riiulil üksteise peale laotuna," selgitas Mere. "Uudse väljanägemisega pakendites ja tööstuse

n-ö oluliselt täienenud hakklihaportfellis näeme võimalust senisest tõhusamaks sisenemiseks Läti ja Leedu turule."

Tänavu 9. septembril, täpselt aasta pärast uue liini käivitamist, korraldas Rakevere LK koos Fazer Amicaga aktsiooni, mille käigus said 17 000 Eestimaa koolilast lõunaks süüa ahjuviinereid.

Rakvere LK kuulub Põhjamaade HKSCAN OYJ toidutööstuskontserni ja omab tütarfirmasid Lätis ja Leedus.

Suve hakul avas AS Ecometal Sillamäel pliiakude ümbertöötlemistehase uue järgu, mille tulemusena hakkab lisaks pliile, pliisulamitele ning polüpropüleenile tootma akuhappe baasil naatriumsulfaati - glaubrisoola nime all tuntud sekundaarset produkti.

Tegemist on keskkonnahoiule suunatud investeeringuga, 43,2 miljoni krooni suurust rahapaigutust toetas 52% ulatuses Norra riik.

"Kui seni läks naatriumsulfaat lahustatuna merre, siis nüüdsest on koos uue kristalliseerimisseadme käivitumisega Ecometali tehase tootmine peaaegu jäätmevaba," ütles firma nõukogu esimees Tõnis Kaasik.

Kristalliseeritud naatriumsulfaat on laialdaselt kasutuses paljudes tööstusharudes: paberi-, tekstiili-, klaasi-, keemiatööstuses jne.

Naatriumsulfaadi tootmisseadmed tarnis Itaalia firma Engitec Technologies S.p.A. Ehituse peatöövõtja oli Ida-Virumaa ehitusfirma Ferdmaster OÜ, seadmed monteeris IS-Teamwork OÜ.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on Ecometali tehas vähendanud uue järgu käivitumisega koormust keskkonnale.

"ELi üks keskkonnapoliitika eesmärke on vanade pliiakude kogumine ja plii ohutu ringlussevõtt. Just seda Ecometal teeb," lisas Eek.

Pliihappeakude ümbertöötlemistehase tooraine on valdavalt Balti riikidest kogutavad vanad autoakud.