Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Selver otsustas Lätis käed püsti tõsta

Virge Haavasalu 09. oktoober 2009, 00:00

"Otsus on meie jaoks raske, kuid tänaseid asjaolusid arvestades paratamatu," ütles A-Selver ASi nõukogu esimees Andres Järving. "Selver otsustas Lätti laieneda ajal, mil hiljem puhkenud kriisi sügavust ei suutnud keegi ennustada. Arvestasime riskidega, kuid piltlikult väljendades force majeure'i ehk vääramatu jõu vastu ei saa. Kuidas Lätis edasi käitume ja mis täpselt edasi saab, on praegu vara öelda. Selge on, et sulgeme järgneva paari nädala jooksul kõik kuus Läti Selverit ning püüame leida ettevõtte ja aktsionäride jaoks parima lahenduse. Keskendume koduturule, mida hästi tunneme," ütles Järving. Ta lisas, et Selveri areng Eestis jätkub.

Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Raul Puusepp lisas, et kontserni seisukohalt on tähtis keskenduda Eestile, kus majanduskeskkond on stabiilsem ning kus tegutsemiseks on ettevõttel pikaajalised kogemused. "Kaubamaja teiste tütarfirmade tegevus Lätis jätkub, kuid tulenevalt majandusoludest oleme ka nende edasisi laienemisplaane võrreldes esialgsetega kriitiliselt üle vaadanud. Kaubamaja strateegia on ka edaspidi laieneda, kuid tahame teha seda kasumlikult. Majanduskeskkonna paranedes jätkame kindlasti ettevõtte arendamist ka väljaspool Eestit. Millal see võiks juhtuda, on väga raske prognoosida, kuna määramatust on liiga palju," rääkis Puusepp.

A-Selveri tegevdirektor Iivi Saar tunnistas, et Läti Selverite avamine jäi halba aega. "Kui oleksime jõudnud kauplused avada aasta-paar varem, oleksime võib-olla jõudnud end turul rohkem tutvustada ja võita lojaalseid kliente, kuid praeguses turusituatsioonis osutus pingutus selle eesmärgini jõudmiseks meile ebamõistlikuks," rääkis Saar.

"Tänane otsus ei tähenda veel, et me Läti turult lõplikult lahkume," lisas ta.

A-Selveri ostu- ja tootmisdirektor Andres Heinver märkis, et Selveril oli Lätis mitmeid tugevusi, kuid viimane aasta on Lätis kujunenud mitte ainult kaubanduses, vaid kogu ärisektoris ägedaks ja sageli kahjumit toovaks üksnes hinnast lähtuvaks konkurentsiks. "Läti tarbijatest väga suur osa on oludest sunnitult erakordselt hinnatundlikud. Selveri jaoks osutus kvaliteedi arvel hinnale orienteerumine, arvestades meie koduturu Eesti ootusi, mõttetuks," selgitas Heinver.

Järving uskus, et praegu suletavad Selveri kaupluste ruumid ja kaupluste rajamiseks ostetud krundid võiksid paari aasta pärast uut rakendust leida. Samas ei välistanud ta ka nende müümist.

"Esialgu paneme kinni," lausus Järving. Tema ütlusel on paar paremat ja paar kehvemat kohta.

Tugevamatest nimetas ta Salaspilsi ja Rezekned, mida oleks mõttekas hoida. Raskemad on Daugavpils, kus on väga suur töötus, ja Kuldiga. Läti tegevuse kogukahju suurust ei julgenud Järving öelda.

Tallinna Kaubamaja väikeaktsionär Stefan Andersson soovitab ettevõtte Lätis asuvat vara mitte maha müüa, vaid oodata ära paremad ajad, et uuesti tegevust alustada.

"Ma loodan, et nad ei müü oma varasid liiga kergekäeliselt, kuna konjunktuur on absoluutselt madalpunktis. Praegu on absoluutselt kõige parem aeg osta vara Baltimaades," kommenteeris Andersson, kel on OÜ Andersson Investeeringud kaudu 38 200 Tallinna Kaubamaja aktsiat.

Kui ettevõte külmutab tegevuse natukeseks ajaks, kuna rahavood on praegu halvad, siis see on Anderssoni arvates arusaadav. Aga ta loodab, et nad jätkavad oma laienemist, kui ajad on paremad. "See läheb kiiremini, kui arvatakse. Ma arvan, et juba järgmisel aastal hakkavad numbrid Balti riikides paranema, ja päris kiiresti," uskus Andersson.

Seda, mida tühjade ruumidega peale hakata, on väikeaktsionäri sõnul raske soovitada. "Seda on raske teada, kuna neil on ju ka rentnikke nendes ruumides ja ma ei ole kursis, mis plaanid nendega on," lausus väikeaktsionär. Ta arvas, et igal juhul on rahavoo mõttes parem objektid lihtsalt külmutada kui liiga odavalt maha müüa.

Pessimism on praegu liiga suur ja igal pool on probleeme, aga kui finantsiliselt on võimalik rasketel aegadel vastu panna, siis see on kindlasti kõige parem. "Praegu on selline aeg, kus kõige targemad investorid tahavad soetada odavalt vara Baltimaades," toonitas ta.

Läti turu langus on sellel aastal olnud väga suur, ulatudes 26 protsendini. Prismal on läinud selgelt paremini, konkurentsivõimeline hinnatase ja kõrge efektiivsus on hoidnud tulemuse ootuspärase. Tänaseks on allkirjastatud kolmanda Prisma leping ja omanik on kinnitanud veel kaks projekti. Investeerimisotsused näitavad, et Prisma jätkab Läti turul.

Läti majandusolukord on silmanähtavalt halb. Oma ärilised otsused teeb iga ettevõtja ise lähtuvalt konkreetse ettevõtte olukorrast, seega ei oska Tallinna Kaubamaja otsust kommenteerida. Prisma on Läti turul hüpermarketi kontseptsiooniga, milles lähtutakse alates asukoha valikust väga kindlatest ja rangetest nõuetest. Näiteks Prisma puhul ei tehta kunagi järeleandmisi krundi suuruse osas, mis võib tähendada, et Selveri krundid ei ole meile sobivad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing