Pangad, laduge raha lagedale!

ÄP 15. oktoober 2009, 00:00

Äripäeva tänane soovitus on pehmelt öeldes ekstraordinaarne, võib olla koguni vihaleajav - pangad, hakake ehitus-arendusettevõtjaile taas laenu andma!

Miks ometi me soovitame laenurallit alustada? Miks soovitame pankadel taas laenukraanid valla keerata? Põhjus lihtne - katsume kriisi selja taha jätta ning majanduse uuesti käima tõmmata! Ilmselt pole praeguseks enam kedagi, kes poleks kursis, et maailmamajandus on kriisis. Eesti majandus loomulikult ka. Et kuigi mõne aasta eest prognoositi, et majanduskasv tuleb lihtsalt veidi väiksem, siis läks ikka musta stsenaariumi kohaselt - majandus hakkas kahanema.

Kuid. Õhus on tunda kevade hõngu. (Mis sellest, et see kõlab hirmus võltsilt, aga loota ju tuleb.) Krahhi algusest on möödas aasta, makromajanduslikud indikaatorid on kas peatunud ning võbelevad nüüd paigal, või on teinud isegi kerge jõnksu ülespoole. Ka kõige pessimistlikumad analüütikud ei ennusta languse süvenemist. Töötukassagi teatas, et saab senikogutud rahade ja reservide toel hakkama.

Ühesõnaga, maha masendus! Uuele tõusule!

Siinkohal tulevadki mängu pangad. Täpsemalt laenud. Reedesel kinnisvarafirmade liidu konverentsil kõnelesid mitme tuntud ehitusettevõtte juhid kui ühest suust, et pangad ei taha elamuehituse finantseerimisest kuuldagi, ei tee isegi indikatiivseid pakkumisi. Suurpangad kinnitasid seepeale loomulikult, et laenukraane kinni keeratud pole, et kõik sõltub konkreetsest projektist, konkreetsest taotlejast.

Äripäev ei võta siinkohal enesele voli öelda, kes valetab, küll on me meelest õigus aga vanadel eestlastel, kes ütlesid kus suitsu, seal tuld.

Loomulikult võib aru saada siin tegutsevate pankade emadest-isadest, kes kaugel Rootsimaal kuuldes sõnapaari "Baltimaad ja ehitus-arendus" jala pealt minestusse langevad. Aga kuidagi on vaja meie kohalik majandus siiski taas käima tõmmata. Milliste rahadega?

Äripäeva üleskutsest taas senisest veidi enam (kuid siiski mõistlikult) tarbima hakata, on vähe. Riik veel mõtleb, tema veel väga investeerima ei kipu. Eks see ole tegelikult loogiline ka - riigile jõudis majanduses toimuv üsna hiljuti kohale. Nagu aru saime, siis ka pangad mõtlevad - ei taha liigseid riske võtta.

Kuid kui tervikpildi avardamiseks tuua nüüd uudis, et septembris tuli Eestisse Euroopa Liidu struktuurfondidest jms 800 miljonit krooni, oktoobris juba üle miljardi ning, et suurem osa sellest rahast läheb nn betooni, siis kas see uudis pole optimismi süstiv? Kas see võiks pankade laenuotsused kergemaks teha?

Omalt poolt lubame, et kirjutame uue laenuralli algatajast pangast esikaanele suure ja täiesti positiivse artikli. Astume üheskoos uuele tõusule!

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing