Kumus popid soome sead

Tallinnasse on toodud suur hulk nii kunstniku erakogusse kui ka Turu kunstimuuseumi kogudesse kuuluvaid töid, mida võib julgelt nimetada ehedaks popkunstiks.

Harro Koskinen on soome popkunsti klassik ja mitte ainult klassik, vaid kunstnik, kes 1960. ja 1970. aastatel soome kunstimaailmas kõvasti tolmu üles keerutas.

Omamoodi kulminatsioon leidis aset 1969. aastal üleriigilisel noortenäitusel Helsingis, kuhu Harro esitas skandaalsed teosed "Sigamessias" ja "Seavapp", mille tõttu esitati kunstnikule süüdistus nii Jumala pilkamises kui ka Soome riigivapi rüvetamises. Kogu skandaal viis Harro kuni riigikohtuni välja. Mõlemad tööd on ka Kumus üleval.

Kumu näitusele on valitud tööd kunstnik Harro Koskineni kõige radikaalsemast ajast, kui kestis tema pikaleveninud kohtuprotsess, samal ajal korraldas ta veel poliitilisi aktsioone ja lõpuks valmistas ette suurt loomeprojekti "Soome eluviis".

See nii isiklikest kui ka välistest pingetest kubisev aeg ehk 60ndate lõpp ja 70ndate algus on toodud kristalliseeritud kujul ka Tallinnasse.

Tänaseks päevaks on Harro "sigade" radikaalsus ja "soome eluviisil" põhinev ühiskonnakriitilisus muidugi lahtunud. Sead figureerivad Harro loomingus nii installatsiooni kui ka maali ja assamblaaži kujul.

Sea kujund on kunstniku töödes võtnud enda kanda nii koomiksilikult kerge välisilme kui ka teiselt poolt otsekohese rusikas-pauguga-näkku sõnumi kohaletoimetamise funktsiooni.

Justkui lastejoonisfilmidest pärit siga-tegelane kehastub erinevatesse rollidesse, illustreerimaks popkunstile väga omaseid teemasid, nagu tarbimisühiskond, suured ärikorporatsioonid ning kehtivad sotsiaalsed ja moraalsed väärtused.

Harro koomiskilaadne kujundikeel pole sugugi juhuslik. Tema kodulinnas Turus toiminud underground-noorte liikumine andis välja oma ajakirja Aamurusko, mida Harro ka illustreeris, olles sealjuures hästi kursis ameerika põrandaaluste koomiksiväljaannetega.

Popkunsti alguseks peetakse tavaliselt 1950ndate keskpaika ja selle suurimaks teeneks n-ö kõrge kunsti piiride lõhkumist ehk igapäevaste materjalide ja tarbimisühiskonna keele toomist suurde kunsti, kuid seda mitte kriitikavabalt.

Ka Harro kasutab kirevaid värve ja lihtsaid kujundeid oma sotsiaalpoliitiliste sõnumite edasiandmiseks.

Harro tööde nimedki on sloganlikult tabavad, nagu "Soome lendab", "Soome poolitub" või "Soome sulab", sigade-seeriast "Seapeegel", "Siga ründab" või "Siga nutab". Edasised kommentaarid on ebavajalikud.

Autor: Ragne Nukk