Kullapalavik

Pärast enam kui sajandipikkust vaheaega on maailma taas tabanud kullapalavik. Erinevalt Californiast või Klondike'ist ei torma massid aga kaugete maade ja merede taha uutele leiukohtadele, vaid seekordsest hullusest saame osaleda kõik ilma arvuti tagant tõusmata.

Tegelikult juba pea kümme aastat kestnud kulla hinna tõusu kiirenemisele uutele tippudele osutus katalüsaatoriks India keskpank, kes eelmise kuu lõpus ostis 200 tonni kulda Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), kes kavatseb vaeste riikide abistamiseks müüa kokku 403,3 tonni väärismetalli.

"India üllatuslik ost soodustas hinnarallit kahel põhjusel: pool müüki pandavast kullast võeti ära väga kiiresti ning üha enam kasvab võimalus, et teine pool müüakse ära samuti turuväliselt," kommenteeris esmaspäeval rekordilise 1111,20 dollarini untsist kerkinud väärismetalli hinna tõusu Morgan Stanley analüütik Husseein Allidina.

Kuld on praegu väga populaarne investeerimisobjekt. Seda võis tähele panna kas või mõni nädal tagasi toimunud investeerimismessil Rahakompass, kus Eestis ainsana kulla müügiga tegeleva Tavidi nõukogu liikme Meelis Atoneni kullajuttu oli kuulamas kordades rohkem huvilisi kui sellele järgnevat diskussiooni toona eriti aktuaalsel pensionifondide teemal.

Investorite pöördumine kulla kui väidetavalt kõige turvalisema investeerimisobjekti poole on tingitud peamiselt dollari nõrgenemisest, USA ja Euroopa riikide eelarvedefitsiitide paisumisest ning keskpankade triljonitesse dollaritesse ulatuvatest rahasüstidest nõrkadesse majandustesse. Nädalavahetusel lubasid G20 rahandusministrid seda jätkata.

Õli valavad ka tulle investeerimisportaalides ja blogides ilmuvad kirjatükid globaalse finantssüsteemi peatsest kokkukukkumisest. (Muuseas, kui aasta tagasi rippus finantssüsteem tõesti vaid juuksekarva otsas, ei suutnud kulla hind tollasele rekordtasemele isegi lähedale liikuda.)

"Mitte kuld ei ole muutunud, vaid kulla ostjad on muutunud," kommenteeris ajalehele New York Times investeerimispanga Barclays Capital väärismetallide turu strateeg Suki Cooper. "Tegemist on struktuurse nihkega investeerijate poolel, alates Aasia keskpankadest kuni erainvestoriteni, kes ostavad kuldmünte ja -plaate," lisas ta.

Oktoobris hakkas Londoni väärikas kaubamaja Harrods müüma kuldmünte, -plaate ja -kange, mille kaal ulatub ühest grammist kuni 12,5 kiloni (400 untsini), ja mille koht on tavaliselt olnud keskpankade või suurte kommertspankade varakambrites.

Ajal, mil ebakindlus on siiski liiga suur, on pea võimatu leida analüütikut, kes ennustaks hinnaralli peatset lõppu. Pigem vastupidi, kohati tundub, et käib võistupakkumine, kes suudab välja käia suurema hinnanumbri. Prominentne investor Jim Rogers, kes on endale nime teinud just investeerimisega Aasiasse ning tooraineturgudele, ennustas kuu alguses Bloombergi televisioonis, et kullauntsi hind võib kerkida 2000 dollarini.

Ühe julgena astus talle vastu New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini, kes nimetas Rogersi ennustust täielikuks nonsensiks. Tema sõnul ei ole ei inflatsioonilist ega ka makromajanduslikku tegurit, mis väärismetalli hinna nii kõrgele ajaks.

Nagu ajaloost teada, kipuvad mullid lõhkema just siis, kui analüütikud on pea ühte meelt ning esmapilgul vastuargumente peaaegu ei paistagi.

Eile alandas kulla lühiajalist hinnaprognoosi Credit Suisse.

Kuna üheks olulisemaks kulla hinnamootoriks on nõrgenev dollar ning keskpankade soov leida välisvaluutareservidele dollarile asendajat, siis võib väärismetalli hinnatõusu peatajaks või lõpetajaks olla USA Föderaalreserv, kes võib järgmisel aastal hakata intresse tõstma.

Lisaks võib sama tööd teha ka põhjus, et metalli hind on liiga kõrge. Maailma Kullanõukogu andmetel kukkus juveelitööstuses väärismetalli tarbimine teises kvartalis viiendiku võrra, aga investeerimiskulla nõudlus see-eest hüppas koguni 50 protsenti.

Pullikari jookseb ühes suunas.