Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maardu linnajuht elab kui kass ahjul

Kadri Jakobson 18. november 2009, 00:00

16 000 elanikuga Maardu on üks erandlikke omavalitsusi, kes aasta alguses tõstis linnaametnike palku ligi 8%. "Kui inimesed ei saa normaalset palka, siis nad ei saa ka normaalset pensioni!" põrutab oma kabinetis 65aastane linnapea Georgi Bõstrov. "Lõppude lõpuks, et saavutada stabiilsust, tuleb hoolitseda töötajate eest."

Volikogu esimehe ja linnapea palk tõusis 32 000 kroonilt 34 500 kroonile. Teistel ametnikel tõusis palk keskmiselt 1000-2000 krooni.

Maardu on ka üks neist, kes maksab heldelt linnajuhtidele ja töötajatele preemiaid. Selle aasta üheksa kuuga on puhkusetoetusteks, lisatasudeks ja hüvitisteks makstud kokku üle 600 000 krooni.

"No me tõstsime palkasid, kuid ega see polnud tõstmine, vaid pigem korrigeerimine," põhjendab Maardu linna rahandusosakonna juhataja asetäitja Anatoli Kartov. "Inimesi tuleb ergutada. Pealegi, nad on kogu aeg saanud preemiaid ja neil on õigustatud ootus neile!"

Samal ajal on linnavõim eelarve tasakaalustamiseks ja tulumaksu vähenemise katteks tõstnud maamaksu. Lisaks otsustas linnavalitsus võtta tänavu augustis erakorraliselt 10,8 miljonit krooni dividende linnaettevõttest Maardu Elamu. Eelmise aasta lõpus tehti otsus kõigi Maardu Soojuse aktsiate võõrandamise kohta ettevõttele Eraküte, millega linnavalitsus teenis 12 miljonit krooni.

Pillav premeerimissüsteem pärineb aastast 1996, mil linna juhtis Vladimir Arhipov. Selle otsuse järgi võib linnapead ja volikogu esimeest premeerida aastas kuni viie kuupalgaga. Selle aasta eelarves on linnapea preemiafond 228 400 krooni ja volikogu esimehe oma 102 400 krooni. Ülejäänud linnavalitsuse ametnikud võivad preemiat saada aga kuni kolme kuupalga ulatuses.

Preemiat makstakse näiteks vabariigi aastapäeva, naistepäeva, jaanipäeva, Maardu linna aastapäeva, Võnnu lahingu aastapäeva puhul.

Preemia või hüvitise saamiseks on inimestel linnapea Georgi Bõstrovi ja tema meeskonna sõnul õigustatud ootus.

"Meil pole olnud põhjust 1996. aastal vastu võetud otsust muuta," tunnistab volikogu esimees Leo Repponen. "Eelarve võimaldab, elame normaalselt edasi ja mingeid finantsraskusi ma siin ei näe."

Linnapea Bõstrov ütleb, et ehkki seadus võimaldaks saada preemiat aastas kuni viis kuupalka, on tema saanud tänavu 3,9.

"Mingit seaduserikkumist siin pole. Linnapea palk peab olema vastavuses tema tööpanuse ja vastutusega. Kui ma andsin nõusoleku sel kohal töötada, siis teadsin, mis on ette nähtud lisatasud ja preemiad," selgitab Bõstrov.

Ta toob näite: kui linnaelanik läheb Soome tööle ja teenib seal kuus 50 000 krooni, on naeruväärne, kui linnapea nii palju palka ei saagi. "Ja miks ma peaksin ära ütlema lisatasudest ja preemiatest, kui ma tean, kui kõrge on sel kohal vastutus?" küsib Bõstrov.

"See süsteem toimib hästi. Töötajal on lisaks vastutusele ka materiaalne huvi oma töö vastu," nendib rahandusosakonna juht Ants Viidul.

Tema sõnul on eesmärk igal aastal preemiaid ja lisatasusid vähendada, samal ajal tõsta ametipalka.

"Kõik töötajad saavad aasta lõpuni palka, lisatasud ja jõulupreemiad tuleb ära unustada. Järgmisel aastal jäävad inimeste palgad 2009. aasta tasemele. Kui tekib olukord, kus töötasufond ei võimalda, siis tuleb töötajad saata palgata puhkusele," räägib Viidul.

Viidul ütleb, et 2010. aasta eelarvet vähendatakse 12 miljoni krooni võrra, ligi miljon krooni vähenevad töötasud.

Linnapea sõnul on pidevalt vähenenud linnavalitsuse koosseis. "Kui ma tulin tööle 1996. aastal, oli inimesi 65, nüüd 44. 2010. aastal 39 ehk koondatakse viis inimest. Just tänu sellele saame jätta töötasud muutmata. Me elame siiski Euroopa Liidus ja seal on keskmised palgad ja pensionid ju palju kõrgemad."

Jüri Võigemast, linnade liidu tegevjuht
Täiendavad toetused, puhkuse- ja jõulupreemiad pole selle aasta küsimused.

Ei saa heaks kiita, et ajal, mil kogu muus avalikus sektoris kärbitakse, leitakse, et omavalitsus on erand. Praegu on meil rahandusministeeriumiga üleval küsimus, et tõenäoliselt on omavalitsuste tulumaksulaekumised 200 miljonit krooni väiksemad, kui on eelarvete prognoosis.

Väino Tõemets, siseministeeriumi osakonnajuht
Meie analüüs näitas, et ligi pooled omavalitsustest ei saa teha kulutusi eelarvetes plaanitud ulatuses ja peavad kärpima.

Enne valimisi ei tahetud või ei julgetud kulusid piirata. Pärnu ja Tallinn on siin kõige ilmekamad näited. Seni on omavalitsused oma kulutusi kokku tõmmanud 331 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:19
Otsi:

Ava täpsem otsing