Kas kriis on jõudnud juhtimisse?

Pärnu Konverentside juhi Toomas Tamsare sõnul ei saa kindlasti rääkida üldisest juhtimiskriisist, ent juhtimiskultuuris on toimumas teatud tagasilööke, millega ühed ettevõtted tulevad paremini toime kui teised. "Kui juhtimiskultuur oli meil paranemas, heal ajal on lihtne hea ja eetline olla, siis praegu on tegu tagasilöökidega," sõnas Tamsar.

Tamsare sõnul ei saa majanduskriis olla näiteks kokkulepetest mittekinnipidamise põhjenduseks. "Kui meil hakkasid suusõnalised kokkulepped juba peaaegu kehtima, siis nüüd on olukord halvemaks läinud. Kui klientidega püütakse lepetest veel kinni pidada, siis alluvate ja allhankijatega kõik seda enam ei tee," rääkis Tamsar.

Tamsare sõnul elame reaalses maailmas ja kõik, ka juhid, on aja surve all, ent infot peaks praegu organisatsioonisiselt rohkemgi andma kui varem. Isegi kui info on halb. Alati nii aga ei tehta. Lisaks on negatiivseks tendentsiks, et mõned ettevõtted ja juhid pole leidnud jõudu tõsta oma pilku kõrgemale ja kaugemale kui tänane päev. "Liidri rollist - vaadata kaugemale ette - ei vabasta kriis aga kedagi," sõnas Tamsar.

Kui headel aegadel on paljud ettevõtted üles kirjutanud palju ilusaid märksõnu, nagu visioonid ja väärtused, siis praegune aeg on Tamsare sõnul puhastustuli, mis näitab, kas need ka kehtivad.

ASi A. Le Coq juhataja Tarmo Noobi sõnul eralduvad alati ajal, mil keskkond muutub radikaalselt - tavaliselt halvemuse suunas - terad sõkaldest. "Nii ka juhtide osas. Meil on olnud kolm tõsisemat kriisi: Nõukogude Liidust vabanemisel, vene kriis ja kolmandaks praegune. Juhtidel, kel puudub kriisiaegne kogemus, on praegu keeruline hakkama saada, kuna nad on harjunud olukorraga, kus kõik läheb ülesmäge," rääkis Noop.

Noobi sõnul võib raskel ajal toimuda massiline juhtide vahetus. Iga äriühingu eesmärk on kasumi teenimine ja kui seda ei toimu, tekitab see omanike ja juhtide vahel kahtlemata pingeid. Kui ettevõte on raskustes, tuleb midagi ette võtta ja üheks võimaluseks on juhi väljavahetamine.

Juhtimiseetika kehtib Noobi sõnul siiski sõltumata ajast ning kokkulepetest tuleb ka majanduslanguse ajal kinni pidada. Vastupidiseid olukordi pole Noobi praktikas õnneks ka ette tulnud. "Majanduskeskkond ei muutu nii kiiresti ja radikaalselt, et kokkulepetest poleks võimalik kinni pidada," sõnas ta.

ASi Elisa Eesti juhatuse liige Andrus Hiiepuu ütles, et kui uskuda tuntuimat juhtimisguru Gary Hamelit, võib täheldada, et juhtimine on kriisis juba pikemat aega ja lausa kogu maailmas. "Viimase saja aasta jooksul ei ole juhtimises olulisi innovatsioone toimunud - paljud olulised printsiibid on kasutuses veel eelmise sajandi algusest. Ning seda hoolimata väga suurtest tehnoloogilistest muutustest meie ümber," sõnas Hiiepuue.

Kui senine juhtimine on keskendunud peamiselt sellele, kuidas teha täiuslikke ja lihtsalt tiražeeritavaid asju üha suurenevas ulatuses ja pidevalt kasvava efektiivsusega, siis uuteks väljakutseks on pigem küsimus, kuidas ehitada organisatsioone, mis on sama väledad kui muutused nende ümber ning kuidas luua keskkonda, mis on kütkestavaks kohaks, kus töötada.

Selline olukord on aktuaalne ka Eestis ning seda võimendab praegune majanduskriis. Samas pole Hiiepuu sõnul põhjust arvata, et majanduskriisiga kaasnev määramatus pärast majanduskriisi oluliselt väheneks, eriti kuna eesmärgiks on kõrgemat lisandväärtust pakkuvad tegevusalad.

Vaevalt, et keegi konkreetset retsepti kriisile teab, ent üheks osaks selles on muutused ja innovatsioon juhtimises. "Strateegiaid tuleb ehitada alt üles. Võim on pigem kompetentsi funktsioon kui positsioon. Otsuse tegemine peab olema rohkem konsensuslik," rääkis Hiiepuu.