Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Reatesteerimise nõue kütab kirgi

Urve Vilk 23. november 2009, 00:00

ASi Audiitorbüroo ELSS juhataja Enn Leppiku sõnul on kõmu tekitanud reatesteerimine aja nõue. "Kui minna üle rahvusvahelistele standarditele, mis on 30 lehekülje asemel 1000-leheküljelised, siis reeglistik on teistsugune ja see nõuab ka uut atesteerimist."

Leppiku hinnangul võib reatesteerimise tagajärjel osa audiitoreid turult kaduda. "Näiteks võib see puudutada vanemaealisi audiitoreid, kellele ei ole eksami tegemine enam kõige lihtsam," sõnas Leppik.

Audiitorite tegevust häirib ka see, et riigikogus on seadus seisnud juba pikka aega. "Tihtipeale küsitakse hinnapakkumisi pikema perioodi kohta, aga kui ei ole teada, millal uus töömahukam reeglistik kehtima hakkab, on seda raske pakkuda," rääkis Leppik. Viimastel aastatel on auditeerimise hinnad veidi langenud, tunnistab Leppik, kuid loogiline oleks, kui töömahukam standard tooks kaasa ka kõrgema hinna.

Ka omanimelise audiitorbüroo tegevjuhi ja omaniku Silvia Sireli sõnul toovad plaanitavad seadusemuudatused arvatavasti kaasa hinnatõusu. "Seoses sellega, et pabereid tuleb rohkem täita. Üksikaudiitorid on ju praegu suhteliselt odavad," rääkis Sirel.

Ka praegu otsivad kliendid Sireli sõnul odavpakkumisi. "Mina sellega põhimõtteliselt kaasa ei lähe. Ka pakkumise koostamine võtab aega ning teiseks, ega ma selliseid kliente endale eriti tahagi," rääkis Sirel. Samas on praegu audiitoreid, kes oma allkirja lihtsalt müüvad. "Kui hiljem pabereid vaadata, võtab lausa kokutama," märkis Sirel.

"Osa audiitoreid kindlasti kaob turult. Alles jäävad targemad ja kohanemisvõimelisemad, aga selline elu ongi. Väga rumalate hulka ei tahaks ennastki liigitada. See ei ole enam selline töö, et teed veebruarist juunini tööd ja ülejäänud aja sirutad varbaid. Turg normaliseerub ja selekteerub ning see on hea," rääkis Sirel.

ASi AMC Amaris juhataja Katrin Kaasiku sõnul on väikeaudiitoritel rohkem väiksemaid kliente, mistõttu mõjutab uue seadusega kehtestatav auditeerimise piirmäärade muutus neid rohkem kui suuri audiitoreid.

"Kliente võib sellest tingituna vähemaks jääda umbes 15% võrra. Aga osa kliente on sellised, kes tellivad auditeerimise hoolimata sellest, kas nad lähevad seaduse alusel auditeerimise alla või mitte," rääkis Kaasik. Samas on tema sõnul pinge audiitorite hulgas suur.

Nii on ta kuulnud, et suuremad auditeerijad tahavad "platsi puhtaks lüüa", arvates, et väiksemad tegijad ei suuda reatesteerimist ära teha. "Konkurents on kõva, meie hinnad on ju madalamad kui suurtel firmadel, kuna teeme ise, assistente meil ei ole," rääkis Kaasik. "Mina otseselt reatestreerimist ei karda. Olen elus teinud sadu eksameid ja teen ka selle ära," lausus Kaasik. Osa audiitoritest aga arvatavasti loobub ja eksamile ei lähe.

"Kui algul oli suhtumine eksamisse väga negatiivne, siis nüüd on paljud siiski pead tõstnud," tõdes Kaasik siiski.

ASi PricewaterhouseCoopers juhatuse esimehe Ago Vilu sõnul on seoses sellega, et tähtaeg, mil audiitortegevus pidi viidama kooskõlla ELi direktiividega, on ammu möödas, on Eesti sattunud halba nimekirja - meid on ähvardamas uus nn suhkrutrahv.

"Menetlus Eesti vastu on juba algatatud, aga loodame, et uus seadus võetakse aasta lõpuks siiski vastu," rääkis Vilu. Uus seadus aitab audiitoriturgu korrastada ja audiitorite kvaliteeti parandada, uskus Vilu.

"Kõige olulisemate muudatustena uues seaduses võib nimetada nõuet viia auditid läbi vastavalt rahvusvahelistele audiitortegevuste standarditele (ISA) ning kõikide olemaolevate audiitorite reatesteerimist. Kui PwC auditid on ka seni tehtud vastavalt rahvusvahelistele standarditele, siis paljude väiksemate audiitorfimade jaoks tähendab see olulist muutust töömahus, mis võib omakorda tingida ka hindade kasvu. "Tõenäoline on ka, et reatesteerimise läbimata jätmise tagajärjena audiitorite hulk väheneb. Meid huvitab, et tõrvatilgad, kes audiitorite mainet rikuvad, kaoksid," rääkis Vilu.

Samas ei usu Vilu, et suured audiitorfirmad selle protsessi tagajärjel turgu haaraksid. "Meil puudub selleks huvi. Meie fookuses on börsiettevõtted ja muud suuremad klindid," rääkis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:00
Otsi:

Ava täpsem otsing