Maksuvõlgade saatus saneerimisel selgines

Nimelt leidis riigikohus, et maksunõudeid saab saneerimismenetluses ümber kujundada ning maksuhaldur on tervendatava ettevõtte suhtes samasugune võlausaldaja nagu kõik teised.

Mida riigikohtu lahend tervendamispraktika jaoks tähendab?Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaadite Rajar Milleri ja Urmas Ustavi sõnul eeskätt seda, et kui maksunõue on saneerimiskavaga hõlmatud, ei pea ettevõtja seisma silmitsi tõsiasjaga, et saneerimiskava kinnitamise järel tuleb vanad maksuvõlad, sealhulgas saneerimismenetluse ajal kogunenud intressid, mis suure tootmisettevõtte puhul ei pruugi üldse väikesed olla, ikkagi kohe ära klaarida.

"Nagu teistegi saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete puhul on ka maksunõuete tasumiseks võimalik saada leevendust, et ettevõtte tegevus muutunud majandusoludes ümber korraldada, mis ongi ju kogu tervendamismenetluse iva ja eesmärk," märkisid Miller ja Ustav.

Maksuhalduri täitetoimingute ning pangakonto arestimiste kehtivuse üle peab Milleri ja Ustavi sõnul kohus ikkagi ettevõtja avalduse alusel eraldi otsustama, kuid maksuhalduri peamine vastuargument aresti ja sundtäitmise kehtivuse peatamisele on nüüd riigikohtu lahendiga kõrvaldatud.

Advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja sama büroo nõunik Allar Jõks leidsid, et riigikohtu otsus on justkui päästerõngas kümnete makseraskustes ettevõtete jaoks, kelle saneerimiskavade kinnitamine on takerdunud maksuhalduri vastuseisu. "Riigikohus päästis saneerimisseaduse," rõõmustasid Ginter ja Jõks. Riigikohtu otsuse peamise sõnumi võtsid nad kokku lühidalt: maksunõuded on saneerimismenetluses ümberkujundatavad.

Lisaks maksunõuete ümberkujundamisele puudutas kohus oma lahendis olulise teemana ka saneerimiskava täitmise tähtaja küsimust. Saneerimisseadus ei ole seda perioodi ajaliselt otsesõnu reguleerinud. Kohus leidis, et saneerimiskava täitmine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Erandlikel asjaoludel võib saneerimiskava täitmise aeg ulatuda ka 10 aastani (või ka 16 aastani, nagu OÜ Loksa Ravikeskus saneerimiskava ette nägi).

Riigikohtu lahend tähendab seda, et võlausaldajatevaheline ebavõrdsus peaks vähenema, kuid maksunõuete sissenõudmine on jätkuvalt eelisseisundis. Praktikas esineb juhtumeid, kus saneerimismenetluse ajal arestitakse ettevõtja pangakonto ning kontole laekunud summadest vähendatakse maksuvõlga. Seetõttu ei saa ettevõtja tasuda enam igapäevaseid kulusid ega töötasusid, mis raskendab või muudab ettevõtte päästmise võimatuks.

Saneerimisavalduse esitamisel tuleks kohtult kindlasti taotleda maksuhalduri täitetoimingute viivitamatut peatamist ja pangakontode arestist vabastamist.