Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nordecon kutsus vaidluses Merkoga ministeeriumi appi
Eelmise nädala esmaspäeval langetas riigihangete ameti vaidlustuskomisjon Nordecon Internationali tütarettevõttele Nordecon Infra pealtnäha soodsa otsuse. Loo-Maardu teelõigu riigihankel tunnistati ettevõtte nõudel kehtetuks odavaima pakkumise teinud konkurendi kvalifitseerimine.
Pakkujaks oli Nordeconi vana võistleja Merko Ehitus ühes tütarfirmadega.
Merko teatas otsuse peale samal päeval, et vaidlust lahendanud komisjon lükkas enamiku Nordeconi väidetest tagasi. "Vaidlustuskomisjon nõustus ainult vaidlustuse väitega, et kvalifitseerimisotsust ei olnud piisavalt põhjendatud," selgitas ettevõtte õigusvaldkonna juht Mihkel Mugur.
Seega on Merko seisukohal, et maanteamet saab nende hankele lubamist veel täiendavalt põhjendada ja pakkumise jõusse jätta.
Pärast vaidlusotsuse saamist saatsid Nordecon ja Vink kolmapäeval rahandusministeeriumile kirja, milles paluvad Loo-Maardu riigihanget täiendavalt auditeerida. Nimelt vastutab rahandusministeerium euroraha jagamise eest, mille osakaal ses hankes on 80%.
Lisaks muretses Vink euroraha kasutamise pärast.
"Oleme seisukohal, et suures osas Euroopa Liidu struktuurifondide toel rahastata
"Merko n-ö oluliselt odavam pakkumine ei tarvitse riigile siiski odavaimaks jääda juhul, kui pisteliselt ELi abirahade kasutamist kontrollitakse ning tagantjärele selgub, et nendega lepingut sõlmides on rikutud seadust või hanketingimusi, ning abraha tuleks tagastada," selgitas ta eile.
Merko juhi Tiit Robeni ütlusel võiks tervitada Nordeconi sammu juhul, kui tegu on sooviga suurendada riigihangete läbipaistvust. "Eeldusel, et kaubandus-tööstuskoja juhi ja Nordeconi suuromaniku Toomas Lumani vastava strateegilise plaani taga ei ole eesmärki vahendeid valimata põhja lasta hange, kuhu Nordecon ei ole teinud parimat pakkumist," märkis ta.
Merko pakkumine oli 30 miljoni krooni võrra odavam ning me ei näe põhjust, miks maksumaksja teetööde eest rohkem peaks tasuma, lisas ta.
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli sõnul riigihanke kohest auditeerimist kavas pole. "Täiendavalt vaatame auditi käigus maanteeametit kui toetuse saajat ja konkreetse hanke läbiviimise protsessi vastavust riigihangete seadusele," lubas Siruli.
Praegu soovib ministeerium tagada, et edasised sammud Loo-Maardu hanke korraldamisel oleks seadustega vastavuses.
"Selleks võtame ühendust nii maanteeameti kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et saada detailne ülevaade maanteeameti edasisest tegevusest," lisas Siruli.