Pensionisambad - Miljonist kroonist pensioniks ei piisa

Kadri Paas 04. detsember 2009, 00:00

Eestis on vaid nelikümmend inimest, kes on kolmanda samba fondidesse kogunud miljon või enam krooni. Siia võib lisanduda umbes sama palju inimesi, kel on sama summa koos kindlustusseltside kaudu. Peaaegu tervet Eesti töötajaskonda hõlvasse teise pensionisambasse on kogunenud miljon krooni umbes paarikümnel inimesel.

Aga mis näitaja on miljon krooni?

Tegemist on praegu minimaalse summaga, mis aitaks keskmist 4800kroonist vanaduspensioni teenival inimesel saada kõrvale lisatuluallikas, mis aitaks tõsta pensioni enam-vähem Eesti keskmise palgani.

Nii garanteerib ERGO Kindlustus miljon krooni kokku ajanud 63aastasele mehele elu lõpuni iga kuu 5676 kroonise pensionilisa. Kui arvestada siia otsa veel inflatsioon ja eluea tõus, peaks 20-30 aasta pärast pensionile minevad inimesed seadma oma sihi aga veelgi kõrgemale.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ei näe vähestes pensionimiljärides suurt probleemi. "Põhjus on lihtne - meie pensionisüsteem on liiga noor - valdav enamik inimesi on selles osalenud umbes viis aastat. Pensioni kogutakse vähehaaval ikka kümneid aastaid, enamikul juhtudel 30-40 aastat. Ja elamisväärseks pensioniks ei piisa teisest sambast. Seda on vaja täiendada lisainvesteeringutega, milleks riik pakub maksusoodustusi kolmandas sambas," ütleb Kunsing.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst teeb Äripäevale kalkulatsioonide abil selgeks, et oma palga suuruse pensioni väljateenimine on üliraske ülesanne. "Pigem peaks küsima, mida üks inimene peaks tegema, et saaks pensionit näiteks 75% oma viimasest palagast," viskab Holst küsimuse õhku ja vastab ise, et selleks tuleb lisaks teisele sambale igal aastal 8-10% kõrvale panna. Seda aga eeldusel, et aktsiaturud suudavad näidata inflatsioonist parimat tootlust.

ERGO müügijuht Taavi Lips möönab, et teine sammas ei ole võluvits, mis pensioni imeilusaks muudab.

"Jah, see on küll hädavajalik lisa riiklikule pensionile, kuid riiklik pension ja teine sammas võimaldavad tulevikus säilitada umbes 40% harjumuspärasest sissetulekust. Pensioni kogumise eesmärk peaks mingi konkreetse summa asemel olema harjumuspärase elatustaseme säilitamine. Seetõttu tuleks sihtida pensioni, mis oleks ca 70% tavasissetulekust. Kõigi kolme sambaga on see võimalik," usub Lips.

LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja ütleb, et pikaajaliselt on üsna määrav, milline on kogutava raha tootlus pensionini jäänud aastakümnete jooksul.

"12 500kroonise palgaga inimene jõuab 40 aasta jooksul ise teise sambasse investeerida 120 000 krooni, millele riik lisab 240 000 krooni (eeldame 2+4% makseid). Kui fondi tootlus on stabiilselt 2% aastas, siis jääb kasum alla 200 000. 8% tootluse puhul on aga kasum kümme korda suurem. Vahe on päris suur ning illustreerib seda, et pole mitte ainult tähtis, kui palju investeerida, vaid ka see, kuhu ja kuidas investeerida," annab Oja mõista, et Eesti keskmise palgaga töötaja võimalus teisest sambast pensionieas kasu lõigata on ahtake.

Pensionifondide juhtidele meeldib rõhutada, et inimväärseks elamiseks peaks kindlasti ka vabatahtlikkusse ehk kolmandasse sambasse tööelu jooksul panustama. Samas näib see paarikümnetuhandese kuupalgaga üsna perspektiivitu. Mis on Oja meelest kolmanda samba eelis?

"Fondi investeerimine on väga paindlik. Inimene ei võta endale mingeid kohustusi. Võimalus on investeerida täpselt nii palju, kui inimene soovib, ning täpselt siis, kui ta tahab," harib asjatundja.

Kas kolmanda samba väljamaksete tegemisel - kui pikaks perioodiks fond pensionimakseid planeerib - arvestatakse ka pensionisaaja elustiili ja sugu?

Swedbanki Varahaldustoodete divisjoni direktor Robert Kitt ütleb, et väljamaksete suurus pensionieas sõltub kõige rohkem kogunenud summast ja sellest, kas väljamakseid soovitakse varase surma korral edasi pärandada.

"Swedbank Elukindlustus arvestab kolmanda samba puhul sugu. Kuna naiste oodatav eluiga on pikem, siis nende igakuine pension sama kapitali ja sama pensionile mineku iga arvestades on madalam. Kuna üldreegel on selline, et naised jäävad meestest ka varem pensionile, on potentsiaalne naiste pensioni sissetulek paraku meeste omast madalam. Muud tervise ja elustiili näitajad ei lähe arvesse," kirjeldab Kitt.

Kümne aasta jooksul on õnnestunud elamisväärne pensionilisa välja teenida vaid üksikutel investoritel ja äriliidritel, kes klassikalisi pensionisääste tegelikkuses väga ei vajagi.

Üle miljoni krooni on suutnud kolmanda samba fondidesse koguda kõigest nelikümmend inimest enam kui 53 000 liitunust. Enamikul on miljonini käia aga pikk tee. Enam kui pooltel kolmanda samba pensionikogujatest on raha kogunenud alla 10 000 krooni. Selle summa eest saaks tulevikus ehk iga kuu kõigest 50kroonise pensionilisa. Kindlustusseltside kaudu on kolmandasse sambasse investeerinud inimesi üle 70 000, kuid ka nende keskmine panus jääb praegu kõigest 20 000-30 000 krooni juurde.

Pika edumaaga sambamiljonäride pingerea tipu vallutanud ärinaisel Tiina Mõisal istub erineva riskisusega kolmanda samba fondides ligi paarkümmend miljonit krooni Hansapanga aktsiate müügist saadud raha. "Võtsin mõtlemisaega, mida selle rahaga edasi teha. Esialgset investeeringut ma suurendanud pole, isegi sai palju!" räägib Mõis.

Kolme aasta pärast avaneb Mõisal võimalus võtta oma sambainvesteering korraga välja 10protsendise tulumaksuga või sõlmida eluaegsete väljamaksete leping, millega maksustamist ei kaasne. "Kui hakkan väljamakseid saama ega taha ise asjaga rohkem tegeleda, pööratakse minu investeering rahaks ja kaob senine teenimisvõimalus," räägib Mõis ja lisab, et see ei meeldi talle sugugi. Ärinaine toob välja veel teise kitsaskoha. Nimelt tuleb pensioniinvesteeringult tulumaksu tasuda ka siis, kui portfell on kahjumit teeninud.

"Selgus, et see süsteem pole sugugi nii ilus ja roosiline, kui alguses tundus. Maksukasu on suhteline," arutleb suurim sambamiljonär. Samas julgeb Mõis kolmandat sammast siiski inimestele soovitada, sest mingi maksuedu ju eksisteerib.

Ligi kümme miljonit krooni kolmandasse sambasse kogunud Sylvesteri üks endistest omanikest Urmas Nimmerfeldt ei leidnud sõnu enda investeeringu põhjendamiseks. "Oh, jumal, see on nii keeruline küsimus, et miks ma investeerisin," räägib ta. Küsimusele, kas keegi soovitas kolmandat pensionisammast, vastab mees, et ta ei hakka kedagi tanki lükkama. "Eks ta ikka rohkem pensioni jaoks on mõeldud jah," ütleb mees pärast pikka mõttepausi küsimuse peale, mille jaoks need säästud kogutud on.

Paar aastat tagasi oma osaluse ELKE grupis müünud Vello Väinsalu pani osa tulu kolmandasse pensionisambasse. "No eks ta maksude optimeerimise värk oli seadusega lubatu piires," nendib ärimees naerdes. Täiendavaid sissemakseid Väinsalu kolmandasse sambasse ei kavatse teha, kuna eelistab investeeringuid, kus saab ise näpuga juures olla. "Fondifriik ma ei ole," teatab ta. Kaasmaalastele soovituseks ütleb Väinsalu, et kui muidu soove ega võimalusi pole, siis miks mitte kolmandasse sambasse investeerida.

Sambamiljonäride hulgast leiab ka peagi 70. aasta juubelit tähistava ärimehe Hardo Rätsepa, kes on kogenud investor. Näiteks teenis ta mõne aasta eest Hansapanga aktsiate müügist 14 miljonit krooni. "Eks see pigem sundkäik oli, kui poleks tulumaksusoodustust, ei oleks ma sinna investeerinud," räägib Rätsep. Ta nendib, et mingit kasu ta oma sambainvesteeringust (raha investeeritud Swedbanki V2 ja V3 fondi - toim) saanud ei ole ning kavatseb vähemalt osa raha tulevikus paremat tootlust näitavasse fondi tõsta.

Kolmandale sambale on truud aga paljud endised ja praegused pankurid. Näiteks endine Hansapank Eesti juht Priit Põldoja on algusest peale kolmandasse sambasse raha kogunud ning asub praeguseks kindlalt sambamiljonäride hulgas. "Võtan seda pikaajalise investeeringuna, mis on hea puhver lühemate ja aktiivsete investeeringute kõrval," sõnab ekspankur. Olgu öeldud, et Põldoja kolis oma sambaraha kuu aja eest Swedbankist Nordeasse. "Mingit fundamentaalset põhjust Swedbankist ära kolida ei olnud, lihtsalt olen mitmes vallas natuke rohkem Nordea klient," nendib Põldoja.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing on samuti kolmanda samba fondide klient juba kümme aastat. Kunsing märgib, et teise samba kõrval on kolmas sammas hädavahalik ning toob eelistena välja päritavuse ning maksusoodustuse. Kogu vaba raha aga ei soovi investeerimisspetsialist kolmandasse sambasse investeerida, kuna iga-aastane maksutagastus on piiratud 15%ga aasta maksustatavast sissetulekust.

Millisele inimesele sobib investeerimisriskiga elukindlustus?

Investeerimisriskiga elukindlustus on III samba kogumise viis, mis sobib vaid väga vähestele.

See eeldab väga suurt teadlikkust ja pidevat kursisolekut finantsturgudel toimuvaga. Investeerimisriskiga elukindlustuse kaudu III samba kogumine on õigustatud vaid juhul, kui isik otsib kõrgemat riski kui pensionifondides pakutav, on veendunud, et suudab pensionikogumist fondijuhtidest paremini eesmärgistada ja on valmis teenuse eest pensionifondidega võrreldes olulisemalt kõrgemat hinda maksma. Sisuliselt annab investeerimisriskiga elukindlustus võimaluse oma pensionivaraga kontrollimatuid riske võtta ja finantsturgudel jooksvalt makse maksmata mängida. Investeerimisriskiga elukindlustust võiks kaaluda vaid siis, kui raha ja riskijanu üle jääb.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing