Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Usaldus Eesti vastu tõusuteel

Hannes Sarv 07. detsember 2009, 00:00

Oletame, et Eesti riik oleks tänavu märtsis investoritele müünud võlakirju. Siis oleks Eesti kui riigi pankroti vastu end kindlustada sooviv investor pidanuks maksma 7% aastas. Praegu aga kaks või eurodes alla kahe protsendi.

Seda näitabki CDS (credit default swap) - riskihinnangut Eesti riigi majandamisele, riigi maksejõuetuse tõenäosust. Praeguseks on tõenäosus antud näitaja järgi kukkunud samale tasemele, kus oli viimati 2008. aasta septembri alguses ehk maailmas, kus tegutses Lehman Brothers. Läti ja Leedu riskiaste on Eesti omast tunduvalt kõrgem.

Swedbanki analüütik Maris Lauri tõi välja, Eesti eristumine Lätist-Leedust väljendub ka selles, et välisinvestorite arusaamine siinsetest majandusprotsessidest on paranenud.

"Kahtlematult kajastub ka see, et Eestis on kohandumine olnud nii ettevõtetes kui ka valitsussektoris ulatuslikum ja edukam," võrdles ta Eestit naabritega.

Riskihinnangute alanemine toetab omakorda välisinvesteeringuid ja teeb välismaalt laenamise odavamaks. "See kõik on soodne ka majandusarengutele," tõdes Lauri.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõi välja, et riik on ajanud vastutustundlikku eelarvepoliitikat, hoidnud madalat laenukoormust ja säilitanud usalduse investorite silmis.

Ligi prognoosis nii CDSi kui ka teiste riskihinnangute alanemist ka edaspidi, ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka naabrite juures ja mujal. "Maailmamajandus on finantskriisist taastumas," märkis ta.

Investor Joakim Heleniuse hinnangul kulub majanduse üldiseks taastumiseks veel aega. Samas kinnitab ta, et Eesti valitsuse tööd on väljaspool hakatud tähele panema. "Ma ei ütle küll seda, et praegune Eesti valitsus on teinud ainult õigeid otsuseid, aga kriisiga kohanemisel on nad teinud absoluutselt suurepärast tööd," sõnas Helenius. Valitsus on koomale tõmmanud kulusid, nad on reforminud tööturgu, tõi ta välja. "Seda hakatakse vaikselt märkama ka rahvusvaheliselt," sõnas ta.

Helenius tõstis esile Eesti europüüdlusi - ühisraha saavutamine on tema sõnul eluliselt vajalik, kuna see annab rahvusvahelistele investoritele edasi signaali, et Eestit tuleb võtta tõsiselt.

Eesti europüüdlusi pidas riigi ja rahariskide maandamisel oluliseks ka Sampo Panga juht Aivar Rehe. Samas tuletas Rehe meelde, et euro ei lahenda meie igapäevaseid probleeme - nt tööpuudust euro ei likvideeri. "Euroga me tekitame usu investorites, kes näevad, et Eesti erineb oluliselt näiteks Läti ja Leedu majanduskeskkonnast," sõnas Rehe.

"Turg usub, et Eesti riskisus pigem langeb," jätkas ta. Madalale riigiriskile peaks Rehe sõnul reageerima positiivselt siinsete pankade emapangad, mis avaldavad survet laenudele ja pakuvad ettevõtlusele kokkuhoidu laenuintresside pealt.

Riiklik credit default swap ehk CDS on sisuliselt kindlustusleping mingi riigi maksujõuetuks muutumise vastu. See tähendab, et kui investor on ostnud riigi võlakirja ja kahtleb selle riigi võimekuses võlg ettenähtud ajal ka tagasi maksta, võib ta sõlmida kindlustusettevõttega CDS lepingu, kus maksab periooditi riskipreemiat ehk spreadi kuni võlakirja lunastamistähtajani või riigi maksujõuetuks muutumiseni.

Kui võlakirja lunastustähtaeg saabub enne maksuraskusi ning võlakiri lunastatakse, lõppeb leping ilma tagasimakseteta. Kui juhtub, et riik ei suuda oma kohustusi täita, maksab kindlustusettevõte investorile tekkinud kahju kinni. CDSi riskipreemia on protsent võla summast ning see sõltub riigi riskantsuse tasemest - mida riskantsemaks riiki peetakse, seda kõrgem on riskipreemia. Riigireitingul on siinkohal samuti oluline osa.

Näiteks, kui Eesti CDSi riskipreemia on 180 baaspunkti, tähendab see, et kindlustuse ostja peab kindlustusettevõttele aastase maksena välja käima 1,8 protsenti kindlustatavast summast.

Hüpoteetiliselt, kui investor oleks ostnud Eesti riigi võlakirju 10 miljoni krooni eest, peaks ta kindlustusena maksma aastas 180 000 krooni.

CDSid on väga paindlikud instrumendid. Neid kaubeldakse enim just börsiväliselt kindlate osapoolte vahel, mistõttu on kauplejatel vabad käed ka instrumentide tehnilises disainis nii tähtaja, riskitaseme, vormi ja väljamaksete osas.

Praktiliselt ainus institutsioon, mis börsiväliselt kaubeldavatel tuletisväärtpaberitel pidevalt silma peal hoiab, on Bank for International Settlements. CDSidega kauplemine vähenes 2008. aasta esimese poolega võrreldes tänavu 37%. Juulis oli kõigi CDSi lepingute nominaalväärtuseks 36 triljonit dollarit. See näitab siiski pigem turu suurust, kui reaalset ohtu. Väga suurte ebaõnnestumiste tagajärjel piirdub kaotus bruto-turuväärtusega, mis on pisut alla 3 triljoni dollari.

Praeguse üleilmse finantskriisi üks tunnusjooni on üldine usalduse vähenemine. Seetõttu on ka erinevad laenuvõtjate usaldusväärsuse näitajad muutunud lahknevaks ja heitlikuks.

CDSi näitaja peaks mõõtma konkreetse valitsuse võlateenindamise võimet ja ka selle valitsuse võlakirja atraktiivsust turul. Mida kõrgem on noteering, seda väiksem on usaldusväärsus.

CDSi näitaja alanemine Eesti puhul näitab valitsuse majanduspoliitika tunnustamist ehk teisiti öeldes usub järjest enam turuosalisi, et Eestis talitatakse mõistlikult. Trend selles suunas on loogiline. Samas on konkreetsete arvuliste CDSi hinnangute põhjendatus raskesti hinnatav. Nimelt puudub Eesti puhul üldse CDSi jaoks vajalik alusvara ehk valitsuse pikaajaline võlakiri ning noteeringu taga olev tegelik tehingute arv on teadaolevalt pea olematu.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing