Igaühele oma jõulumuinasjutt

Jõulud on imeline aeg, mis seondub lumevaiba, tuledesäras linna ning soovide täitumisega. Igaüks defineerib imesid, soove ja jõuluaega erinevalt, igaühe jaoks on oma jõulumuinasjutt. Aga tahaks loota, et meil jätkub edaspidigi jõudu uskuda nii jõulu- kui ka igapäevastesse imedesse.

Pigem on teretulnud padupositiivne nina püsti suhtumine, et Eesti on suuteline kriisist paremini välja tulema kui naabrid või enamik Euroopastki, kui et valdavaks muutub eestlaslik passiivselt-kurvameelne käegalöömine.

Lootust uskuda ja tegutseda õhutas ka oktoobri lõpus Economistis ilmunud ja ohtralt tagasisidet saanud artikkel, mis hoiatas, et meie enesega rahulolu, mida lätlased ja leedulased niigi ette heidavad, võib veelgi suuremaks kasvada. Kuna saime IMFilt majandusraskustega hakkamasaamisele ja eurokriteeriumide täitmisele sedavõrd positiivse hinnangu.

Tegelikult on Eesti ju hullemaidki aegu üle elanud kui praegu. Ka kümme aastat tagasi olime väljumas noort riiki räsinud kriisist, lisaks külvas paanikat millenniumiaastavahetus, mil kardeti arvutite n-ö hulluks minemist ja arvutiprogrammide ja nendel põhinevate teenuste ülesütlemist. Nii mõnegi ettevõtte tippjuht tähistas 2000. aasta saabumist vea kartuses tööpostil.

Eriti ärevile olid aetud Eestis elavad välismaalased, kes veaga seotud ootamatusi kartes varusid vett, toitu, kütust, ravimeid ja muud. Täna toob selle meenutamine vaid muige huulile.

Muinasjuttudest võib leida hulgaliselt ka tavaelus abi andvaid tarkusi. Nii meenub mulle lapsepõlve ühest lemmikfilmist "Arabella, mereröövli tütar" kurikaelade järeldus, et heaga on võimalik ehk isegi rohkem nodi kokku ajada kui halvaga. Ja see on nii mõnigi kord tõsi. Proovige ise!